Aikidō: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
61. rida:
'''Yoseikan'''
Selle koolkonna arendaja oli Minoru Mochizuki, kes oli üks O-Sensei varajastest õpilastest ja ka Kano-sensei õpilane Kodokan’ist. See stiil sisaldab endas elemente Aiki-Budo, Karate, Judo ja teistest võitluskunstidest.
'''Yoshinkan'''
Seda stiili õpetas kadunud Gozo Shioda. Shioda-sensei õppis koos O-Senseiga 30nendate aastate keskelt alates. Peale sõda kutsuti ta õpetama ja ta moodustas organisatsiooni, mida tuntakse kui Yoshinkan. Erinevalt sellele, järgnenud koolkondadest, on Yoshinkan alati püsinud heades suhetes Aikikai’ga nii enne kui ka pärast O-Sensei surma. Yoshinkan on aikido jäigem stiil, mille põhjuseks on praktiline efektiivsus ja füüsiliselt robustsed tehnikad. Seda õpetatakse mitmetes Jaapani politseijaoskondades. Rahvusvahelist organisatsiooni, mida seostatakse aikido Yoshinkan stiiliga, tuntakse kui Yoshinkai, millel on mitmeid aktiivseid koole üle terve maailma. Viimastel aastatel on kasvanud sellest stiilist mitmeid uusi võsusid, mis põhiliselt arenevad poliitilistel põhjustel.
'''"Kaasaegsed" koolid'''
See sisaldab enamus variante, mida õpetatakse tänapäeval. Enamus nendest ‘stiilidest’ õpetatakse O-Sensei erinevate vanemate õpilaste poolt, mõningaste kõrvalekalletega peale Algataja surma. Enamus väidavad, et õpetatav kunst on just see, mida O-Sensei neile õpetas ning võibolla on see ka tõsi, kuigi mõnedel stiilidel on vähe sarnasusi teistega. Võttes kokku üldtuntud segaduse O-Sensei stiili õpetamisel, võiks lugu elevandist ja pimedast mehest anda meile veidi sellest seletust kuhu see kõik oleks võinud välja viia . Enamusel meist on oma eelarvamused ja lemmikud erinevate stiilide seas, kuigi nendel kõigil on oma nõrgad ja tugevad küljed, ning meil kõigil on neist midagi õppida.
'''‘Traditsioonilised’ koolid'''
'''Aikikai'''
Aikikai on üldine nimi stiilile, mille eestvedajaks on O-Sensei poeg Kisshomaru Ueshiba. Seetõttu õpetatakse ja soositakse seda stiili ka Rahvusvahelise Aikido Föderatsiooni (International Aikido Federation) poolt. Enamus peavad seda koolkonda aikido arengu põhijooneks. Tegelikkuses on see stiil rohkem katuseks teistele, mitte eraldi stiil, kuna tundub, et ka organisatsiooni siseselt õpetatakse seda stiili kaunis erineval moel. Aikido, mida õpetas O-Sensei on üldiselt avar ja lainetav, rõhuga põhi programmile ning väga vähese rõhuga relvadega treenimisele. Teised soositumad aikikai õpetajad (nagu Saito sensei) panevad rohkem rõhku relvadega harjutamisele.
'''Iwama-ryu'''
Stiili, mida õpetab Morihiro Saito, on peetud piisavalt erinevaks oma põhiliikumisest Aikikai’st. Olenemata erinevustest on ta seetõttu saanud omaette nime, jäädes ikkagi Aikikai osaks. Saito-sensei oli pikka aega O-Sensei uchi-deshi, alustades 1946 aastal ja jäädes temaga kuni surmani. Mitmed peavad Saito-sensei’d õpilaseks, kes veetis otseselt kõige enam aega koos O-Sensei’ga õppides. Saito-sensei ütleb, et ta püüab säilitada ja õpetada seda kunsti täpselt nii nagu oli seda temale õpetanud Algataja. Tehniliselt Iwama-ryu tundub sarnanevat aikido’ga mida õpetas O-Sensei 50nendate alguses peamiselt Iwama dojos. Tehniline repertuaar on laiem kui teistes stiilides ja päris suurt rõhku asetatakse relvadega treenimisele.
'''‘Ki’ Koolid'''
Üks enim tähelepanuväärsemaid kõrvalepõikeid aikido maailmas esines 1947 aastal kui Koichi Tohei, olles siis veel vanem instruktor Aikikai’s, lahkus sellest organisatsioonist ja algatas Ki no Kenkyukai, et õpetada aikido’t tugeva rõhuga Ki kontseptsioonile. Sellest ajast saadik pole traditsionaalsed ja Ki koolid eriti omavahel läbi käinud. Kõik need kunstid kipuvad endeid kutsuma kui Ki Aikido, isegi kui osadel stiilidel on üpris vähe sellega midagi pistmist.
'''Shin-shin Toitsu Aikido'''
Stiil, millele pani aluse Koichi Tohei; aikido, kus Mõte ja Keha on ühendatud. Tohei-sensei asetab suurt rõhku Ki kontseptsiooni mõistmisele ja selle aspekti arendamisele eraldi aikido treeningutest kasutamiseks tervise ja igapäevase elu juures. See stiil on üks pehmematest aikido stiilidest ja teda ilmestavad pehmed liigutused, millega tihti kaasneb harjutaja hüppamine või keksimine liigutuse sooritamise ajal. Enamus koole pole mures tehnikate praktilise kasutamise küljega, pidades neid harjutusteks Ki edasisel treenimisel. Viimastel aastatel on Tohei-sensei liikumas üha kaugemale ja kaugemale aikido’st ja on pühendanud ennast peaaegu eranditult Ki arendamisele. Viimane uudis on see, et Ki no Kenkyukai on üles näidanud initsiatiivi, et Shin-shin Toitsu Aikido muuta rahvusvaheliseks võistlusspordiks.
'''‘Võistluslikud’ stiilid'''
Ilmnes veel üks suur murre Aikido ajaloos O-Sensei eluaja jooksul kui Kenji Tomiki esitas ettepaneku ‘ratsionaliseerida’ Aikido harjutamine kasutades Kata’t ja Võistlusi. Sellest ajast saadik on olnud vähe sarnasusi Tomiki koolide ja põhivoolu Aikido koolide vahel. Viimastel aastatel on aga esinenud arvukaid kõrvalepõikeid Tomiki-ryu’st, kes on loobunud võistlemise mõttest.
'''Tomiki-ryu'''
Loodud Kenji Tomiki ja Jigoro Kano (Judo rajaja) poolt. Tomiki-sensei uskus, et Aikido harjutamise ‘ratsionaliseerimine’ koos suundadega, mida Keno-sensei järgis Judo puhul, muudaks õpetamise palju kergemaks (eriti Jaapani ülikoolides). Lisaks sellele uskus ta, et lisades võistluslikku elementi teravdab ja fokuseerib see harjutamist, kuna selleks ajaks ei saanud enam kontrollida oskusi tõelises võitluses. See viimane vaade põhjustas lahkhelid O-Sensei’ga, kes kindlalt uskus, et Aikido harjutamises ei ole kohta võistlusel. Tomiki-ryu’d ilmestab kata’de (eelnevalt kokkulepitud liigutused) kasutamine õpetamisel ja võistluste korraldamine, nii tühjade käte kui kummist noaga.
== Välislingid ==
| |||