Põhjamaade seitsmeaastane sõda: erinevus redaktsioonide vahel

*1561. aastal Tallinna ning Põhja-Eesti rüütelkonna usaldusvande vastu võtnud Rootsi kuningas omastas sellega ka [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Christian III]] poja hertsog [[Magnus]]e poolt omandatud [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonna]], samuti oli lahendamata Taani kuninga ja Rootsi kuninga vahel tekkinud nn kolmekrooni tüli, milles kolm krooni riigivapil tähistasid Skandinaavia riikide seas ülemvõimu deklareerimist Taani, Norra ja Rootsi riigi valduse üle, samuti oli hõivanud Rootsi laevastik osa Taani sõjalaevastikust;

*[[Poola kuningas]] oli aga kaotanud oma liitlase 1563. aastal, Rootsis Rootsi kuninga [[Erik XIV]] venna [[Soome hertsog]]i [[Johan III]] ja tema abikaasa [[Katarzyna Jagiellonka]] vangistamisega ning samuti kandnud isiklikku solvangut oma õe vangistamisega. Johan III, kes valitses Soomet, ei täitnud Rootsi kuninga korraldust asuda tema poolel sõtta Poolaga ning anda valdus Liivimaal asuvate losside üle Rootsi kuninga vägedele, et vältida nende sattumist Liivimaal toimunud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] käigus vene vägede kätte. Johan käskis Erik XIV saadikud vangistada ja nõudis Soome aadlikelt usaldusvannet talle isiklikult, pärast Rootsi vägede poolset Abo piiramist Johan III vahistati ja toimetati Stockholmi.

 

==Põhjamaade seitsmeaastane sõda Eesti-ja Liivimaal==