Tegelikkus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
 
==Metafüüsiline ja tunnetusteoreetiline tähendusväli==
Filosoofiliselt on mõistel 'tegelikkus' kaks teineteisega haakuvat tähendusvälja: [[metafüüsika|metafüüsiline]] ja [[tunnetusteooria|tunnetusteoreetiline]].
 
Metafüüsilise mõistena kuulub tegelikkus [[modaalsus|modaalsete]] mõistete hulka, vastandudes mõistele '[[võimalikkus]]'. Vastupidiselt veel mitte oleva potentsiaalsusele[[potentsiaal]]susele on tegelikkuse jaoks põhiline [[aktuaalsus]] ehk praegune olemasolu. Vastandamaks akti ja potentsi mõistet, kasutab [[Aristoteles]] oma metafüüsikas mõisteid ''energeia'' ja ''entelechia''. ''Entelechia'' on olevas sisalduv teostumise võimalus või võime (''dynamis''). Tegelikkus on olemise vormi loova (''eidos'') või kuju loova (''morphe'') loova lõpuleviimise printsiip, sest vormimata [[substants]] või [[mateeria]] (''hyle'') ei esinda printsiibina tegelikkust. Aristotelese arvates kujutab [[liikumine|liikumine]] kui printsiip enesest võimalikkuse üleminekut tegelikkuseks.: Liikumineliikumine on võimaliku püüdlus muutuda tegelikkuseks. Metafüüsilise tegelikkusekontseptsiooni juurde kuulub ka tegelikkuse ja näivuse[[näivus]]e vastandamine, mis kuulub kokku ka vana- ja keskajal tuntud [[tõde|tõe]] mõistega,. milleSelle kohaselt tegelikkus on tõeselt või tõeliselt olev. Mittetegelikkust tuleks seega vaadelda olemise seisukohalt puudulikuna.
 
Tunnetusteoreetilise mõistena tähistab 'tegelikkus' [[mõtlemine|mõtlemisest]] ja teadvusest[[teadvus]]est sõltumatut reaalsust[[reaalsus]]t. Tegelikkus on see, mis tähistab miskit, mis on iseenesest ja meist sõltumatult väljaspool meie ettekujutusi või mõtlemist. Siin peitub ka tunnetusteoreetiline põhiprobleem: kuidas suuta ette kujutada ettekujutusevälist? [[Descartes]] arendab Meditatsioonides küll ebatäieliku, kuid veenva teadvuse tegelikkuse mudeli (''Modell der Wirklichkeit der Erkenntnis''), mille puhul ta mõtleb ideedest[[idee]]st kui kujutluste sisust (''Sachgehalt der Vorstellungen'') nende küll transendentsetranstsendentse, kuid puhast aktuaalsust kujutavate [[formaalne reaalsus|formaalset reaalusetreaalust]] (''realitas formalis'') põhjustava [[objektiivne reaalsus|objektiivse reaalsusena]] (''realitas objectiva''). Kanti[[Kant]]i jaoks polnud sellist transtsendentsust enam olemas, kuna temal on tegelikkus juba kujutlus.: Selle järgitegelikkus on tegelikkus see, mis "langeb kokku kogemuse (tundmuse) matriaalsete tingimustega" (''was mit den materialen Bedingungen der Erfahrung (Empfindung) zusammenhängt'').
 
==Välislingid==