Tomatid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib toiduainest; taime kohta vaata artiklit [[Harilik tomat]].}}
[[Pilt:Tomatoes plain and sliced.jpg|pisi|Terve tomat ja pooleks lõigatud tomat]]
[[Pilt:Tomato je.jpg|pisi|Kirsstomatid]]
'''Tomatid''' on [[toiduaine]], mis kujutab endast [[harilik tomat|hariliku tomati]] [[vili|vilju]] ([[mari|marju]]).
 
Tomatid on toitvad, maitsvad ja tervislikud.{{lisa viide}}
 
==Tomati ehitus ja välimus==
11. rida:
[[Pilt:Cuor di bue 3in1.jpg|pisi|"Härjasüdame" tomatid]]
[[Pilt:Lyc-sim-2.JPG|pisi|Lahtised seemned]]
 
 
Tomat on harilikult kahepesaline, mõnikord mitmepesaline lihakas [[mari]].
19. rida ⟶ 18. rida:
Tavaline läbimõõt on 3...10 cm, tavaliselt umbes 8 cm.
 
Massi järgi jaotatakse neid väikesteks (mass 20 kuni 50 g), keskmisteks (51-10051–100 g) ja suurteks (üle 100 g). On ka üle 900 grammiseid tomateid.
 
Tavaliselt on tomatid algul rohelised ja küpsedes muutuvad punaseks. Küpsed tomatid on värvuselt kahvaturoosad kuni vaarikpunased (tumepunased) või tumeoranžid või siis valged, helerohelised, helekollased kuni kuldkollased. Punase (või kollase) värvuse annab põhiliselt [[lükopeen]].
54. rida ⟶ 53. rida:
*[[kloor]]i 40 mg
 
Tomatid on vähese [[kalorsus]]ega toiduaine: 100 grammi tomatit annab kõigest 18...20 [[kcal]]. Suurema osa massist moodustab vesi, kuivmassi on 4—8%. Selle osatähtsuselt suurim koostisosa on [[süsivesikud]]: [[suhkrud]] (1,5—6% [[märg mass|märjast massist]]; peamiselt [[glükoos]] ja [[fruktoos]], mis annavad kerge magusa maitse) ja [[kiudained (toit)|kiudained]] (0,84 %). Järgnevad [[valgud]] (0,6—1,1%), [[orgaanilised happed]] (0,5%; annavad tomatile iseloomuliku hapu maitse), [[pektiinained]] (kuni 0,3%), [[tärklis]] (0,07-007–0,3%), [[mineraalained]] (0,6 %).
 
Tomatid sisaldavad rohkelt [[karotenoidid|karotenoide]] ([[fütoeen]]i, [[neurosporeen]]i, [[lükopeen]]i, [[karoteen]]i (0,8—1,2 mg 100 g märja massi kohta), [[lükofüll]]i), [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i, [[B3-vitamiin|B<sub>3</sub>-vitamiin]]i, [[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i, [[foolhape]]t ja [[askorbiinhape]]t (15—45 mg 100 g märja massi kohta),[[orgaanilised happed|orgaanilisi happeid]] ([[sidrunhape]]t, [[õunhape]]t, [[oblikhape]]t, [[viinhape]]t, [[merevaikhape]]t, [[glükoolhape]]t), [[kõrgmolekulaarsed rasvhapped|kõrgmolekulaarseid rasvhappeid]] ([[palmitiinhape]]t, [[steariinhape]]t, [[linoolhape]]t) ja [[fenoolkarboonhapped|fenoolkarboonhappeid]] ([[p-kumaarhape]]t, [[kohvhape]]t, [[feruulhape]]t).
93. rida ⟶ 92. rida:
*[[Nix v. Hedden]]
 
==MärkusedViited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Toiduained]]
{{lisapildid}}