Tomatid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
11. rida:
[[Pilt:Cuor di bue 3in1.jpg|pisi|"Härjasüdame" tomatid]]
[[Pilt:Lyc-sim-2.JPG|pisi|Lahtised seemned]]
 
Die Früchte sind Beeren, messen meist 1,5 bis 2,5 cm im Durchmesser, können aber bei kultivierten Pflanzen auch bis zu 10 cm groß werden. Meist sind sie kugelförmig und zweikammerig, können aber in Form und Kammeranzahl stark variieren. Sie reifen zu einem kräftigen Rot, Gelb oder Dunkelorange ab, sind zunächst behaart, bei Reife aber verkahlt. Der Blütenstiel hat sich bis zur Fruchtreife auf 1 bis 3 cm Länge vergrößert, bei Sorten mit großen Früchten ist er auch oftmals verdickt. Er ist gerade oder am Gelenkpunkt in Richtung der Blütenstandsachse gebogen. Der Kelch ist an der Frucht ebenfalls vergrößert, die Kelchlappen sind etwa 0,8 bis 1 cm lang und 0,2 bis 0,25 mm breit und teilweise stark nach hinten zurückgebogen.
 
 
 
24. rida ⟶ 21. rida:
Massi järgi jaotatakse neid väikesteks (mass 20 kuni 50 g), keskmisteks (51-100 g) ja suurteks (üle 100 g). On ka üle 900 grammiseid tomateid.
 
Tavaliselt on tomatid algul rohelised ja küpsedes muutuvad punaseks. Küpsed tomatid on värvuselt kahvaturoosad kuni vaarikpunased (tumepunased) või oranžidtumeoranžid või siis valged, helerohelised, helekollased kuni kuldkollased. Punase (või kollase) värvuse annab põhiliselt [[lükopeen]].
 
Tomatitel on palju [[Seeme|seemneid]] on väikesed, 2,5...3,3 ± 2 mm pikkused, 1,5...2,3 mm laiused ja 0,5...0,8 mm paksused. Nad on äraspidimunajad või kolmnurkselt neerjad, lamedad, terava otsaga, paljad või väga karvased (karvataoliste [[väljakasve]]tega [[seemnekest]]a välistest rakkudest, hele- või tumekollased või kahvatupruunid hallika varjundiga. Väljakasved on kas liibuvad ja annavad seemnetele sametise pinna või on tokerjad. Seemned paiknevad rohke limase massi sees.