Mürgiaparaat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{pooleli}} '''Mürgiaparaat''' on osadel madudel harilikult peapiirkonnas, silmade ümbruses ja suus paiknev elundsüsteem.<ref>Loomade elu 5:246.</...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Mürgiaparaat''' on osade tänapäevaste [[imetajad|imetajate]] ja [[soomuselised|soomuseliste]] elundsüsteem. Soomuselistel paikneb ta harilikult [[pea]]piirkonnas.
Mürgiaparaadi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
== Soomuselistel ==
=== Madudel ===
[[maolised|Madudel]] paikneb mürgiaparaat harilikult [[pea]]piirkonnas, [[silm]]ade taga, [[ülalõualuu]] peal ja [[suu]]s,<ref>[[Loomade elu]] 5:246.</ref><ref>D. A. Warrell, Timothy M. Cox, John D. Firth, [http://books.google.ee/books?id=EhjX517cGVsC&pg=PA925&lpg=PA925&dq=Mortality+from+European+adder+bites%3F&source=bl&ots=hxFNNYJoG3&sig=z9pnlE7Z-hrSXLZZDNPBD078Pus&hl=et&sa=X&ei=hbn7UOTSDO2z0QXmzoHQDA&redir_esc=y#v=onepage&q=Mortality%20from%20European%20adder%20bites%3F&f=false Oxford Textbook of Medicine], Volume 1, lk 927, Veebiversioon (vaadatud 19.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> va sugukonda ''[[Atractaspididae]]'' liigitatud maod, neil võivad näärmed kulgeda piki keha külgesid.
Lisaks kasutavad maod mürgiaparaati ka enesekaitsel [[röövloom]]ade ja vaenlaste vastu. Lähikokkupuutel inimestega laseb madu tõenäoliselt käiku osa mürgiaparaadist, olenevalt maoliigist 5-70 % [[maohammustus]]e saanud [[patsient]]idest [[maohammustuse mürgistu]]st ei esine ja arvatakse, et madu ei tühjendanud mürginääret, st ei eritanud [[sülg]]e.<ref>J.G.G. Ledingham, David A. Warrell, Sir David Weatherall, "Concise Oxford Textbook of Medicine, , lk 1890, 2000, ISBN 0 19 262870 4, [[Oxford University Press]].</ref>▼
Mürgiaparaat on [[rästiklased|rästiklastel]], [[mürknastiklased|mürknastiklastel]], [[merimadulased|merimadulastel]], [[pinnaserästiklased|pinnaserästiklastel]], [[lõgismadulased|lõgismadulastel]], [[kobra]]del, [[alamsugukond]]a ''[[Aparallactinae]]'' liigitatud madudel jt.<ref>Scott A. Weinstein, Tamara L. Smith, ja Kenneth V Kardong, [http://public.wsu.edu/~kkardong/Web%20of%20KVK_06b/Publications/reptile%20glands.pdf 3 Reptile Venom Glands Form, Function, and Future], lk 66, Handbook of Venoms and Toxins of Reptiles, Veebiversioon (vaadatud 19.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Mürgiaparaadi tekkimise ülesanne pole päris selge, teadlaste arvates on see vastavate lihaste survele allutatud süsteem seotud suure saagi neelamisega tervikuna ning eel-seedimisega ja asjaoluga, et madudel tuleb ellujäämiseks [[saakloom]] liikumatuks muuta (võimalikult kiirelt surmata)<ref>[[Loomade elu]] 5:246.</ref> nii näiteks sooritavad lõgismadulased (prk [[lõgismadu]]) ründe 0,2 ± 0,1 sekundiga ja sülg väljutatakse tõenäoliselt 0,5 ± 0,2 sekundiga.<ref>Rulon W. Clark, Sean Tangco, Matthew A. Barbour, [http://www.bio.sdsu.edu/pub/clark/Site_3/Findings_files/field_snake_strikes.pdf Field video recordings reveal factors influencing predatory strike success of free-ranging rattlesnakes (Crotalus spp.)], lk 187, Animal Behaviour, Veebis alates 27. mai 2012, Veebiversioon (vaadatud 19.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Samuti pole selge mürginäärme nõristusmehhanismid oletatakse, et see ei allu neuroloogilistele mehhanismidele, katsed madudega on näidanud, et kui neil lõigata läbi nääret varustavad [[närv]]id siis töötab mürgiaparaat edasi.
▲Lisaks kasutavad maod mürgiaparaati ka enesekaitsel [[röövloom]]ade ja vaenlaste vastu. Lähikokkupuutel inimestega laseb madu tõenäoliselt käiku osa mürgiaparaadist, olenevalt maoliigist 5-70 % [[maohammustus]]e saanud [[patsient]]idest [[maohammustuse mürgistu]]st ei esine ja arvatakse, et madu ei tühjendanud mürginääret, st ei eritanud [[sülg]]e.<ref>J.G.G. Ledingham, David A. Warrell, Sir David Weatherall, "Concise Oxford Textbook of Medicine
Arenenud mürgiaparaadi olemasolu ei ole mitte alati mürkmao tunnuseks, nii on ''[[Trimesuri]]'' [[perekond (bioloogia)|perekonda]] liigitatud madudel võimsam mürgiaparaat kui surmavalt mürgistel ''[[Naga]]''-madudel (tänapäeval ''[[Naja]]''), kuid surmav on nende hammustus üksnes väikestele saakloomadele.<ref>Edward Nicholson, Indian Snakes,[http://archive.org/stream/indiansnakeselem00nich#page/144/mode/2up An elementary Treatise on ophiology with a descriptive catalogue of the snakes found in India and the adjoining countries], 2nd ed, Higginbotham and Co., lk 144, 1874, Veebiversioon (vaadatud 14.10.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Sarnaselt on mao ''[[Thamnophis elegans]]'' Duvernoy näärmete eritis [[toksiin|toksilisuse]] poolest võrreldav mõnede [[rästiklased|rästiklaste]] omadega, kuid selle vahega et need maod ei kasuta neid elu jooksul.
12. rida ⟶ 20. rida:
Mürgiaparaati ei ole tuvastatud 60 - 70% ''[[Colubridae]]'' [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] liigitatud madudel, neil on paariline [[Duvernoy nääre]]. Mürgiaparaati ei ole arvatavasti ka [[kägistajamadu]]del.
=== Mürgiaparaadi kirjeldus ===
Mürgiaparaat koosneb:
*paarilisest välissekretoorsest [[mürginääre|mürginäärmest]] (Duvernoy näärme fülogeneetiline derivatiiv);
*lisa mürginäärmetest;
*modifitseeritud [[hammas]]test (ka kihvadest): [[eesmürgihambad]], [[tagamürgihambad]];
*lihastest
*mürgi- ja lisa-mürgi[[juha]]dest
*mürgikanalist.
Mürgiaparaadi kirjeldus on toodud inimeste mürgistamisvõime vaatepunktist, anatoomilised struktuurid kannavad osadel autoritel teistsuguseid nimetusi, nii on teada, et madude sülg komplekteeritakse oimu-süljenäärmetes.
Lisaks anatoomilistele struktuuridele loetakse mürgiaparaadi hulka ka [[toksiin]]ina toimiv [[sülg]] (valgud) - [[maomürk]] ja selle väljutamisega seotud käitumuslikud kohastumused.<ref>Scott A. Weinstein, Tamara L. Smith, ja Kenneth V Kardong, [http://public.wsu.edu/~kkardong/Web%20of%20KVK_06b/Publications/reptile%20glands.pdf 3 Reptile Venom Glands Form, Function, and Future], lk 71, Handbook of Venoms and Toxins of Reptiles, Veebiversioon (vaadatud 19.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
== Viited ==
| |||