Homöopaatia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) toim |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
9. rida:
==Ajalugu==
Homöopaatia alusepanijaks on [[19. sajand]]i algul elanud saksa arst [[Christian Friedrich Samuel Hahnemann]] (1755–1843). Tema esseede kogumikke ''Organon of the Rational Art of Healing'' (1810), ''The Organon of the Healing Art'' (1842) jt loetakse homöopaatilise meditsiini allikaiks.<ref name="Hahnemann">{{cite journal | author = Hahnemann, S | title = Versuch über ein neues Prinzip zur Auffindung der Heilkräfte der Arzneisubstanzen, nebst einigen Blicken auf die bisherigen.
| journal = Hufelands Journal | volume = II. Band | issue = Drittes Stück | pages = 391-439 | year = 1796 | http://www.mickler.de/journal/versuch-prinzip-1.htm }}</ref><ref>Online etext of Hahnemann's
[[Samuel Hahnemann]], tõlkides [[William Cullen]]i raamatut ''A Treatise on the Materia Medica'', otsustas ta mõningaid [[kiinapuu]] koore (inglise ''peruvian bark'') kohta toodud “tervistavaid” väiteid, [[malaaria]] raviks, ka enda peal järele proovida. Ilmnenud sümptomitest tuletas ta, et sarnased sümptomid peaksid ilmnema ka teistel tervetel indiviididel. Andes nimetatud koort haigetele, need tervenesid. See ajendas teda sõnastama ravi juhtmõtte: "sarnane ravib sarnast" (ladina ''similia similibus curentur''), mida ta kasutas esmakordselt essees ''Indications of the Homeopathic Employment of Medicines in Ordinary Practice'', avaldatud 1807 (''Hufeland Journal''). <ref>Martin Gumpert, ''Hahnemann: The Adventurous Career of a Medical Rebel'', New York: Fischer, 1945, p. 130.</ref>
|