Nestor Mahno: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
9. rida:
Pärast [[Vene SFNV]] esindaja [[Brest-Litovski rahuleping]]u läbirääkimiste läbikukkumist okupeerisid [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] väed Ukraina ning aprillist 1918 alustas Mahno koos staabiülema [[Feodosi Štšus]]iga partisanisõda saksa vägede vastu. Novembris 1918 andsid vastupanuliikumise liikmed talle ukraina austava nimetuse "Batko" (''Батько'').
 
1919. aasta veebruaris liitus Mahno oma väeosaga [[Punaarmee]]ga võitluses [[Ukraina Keskraada]] ja [[Simon Petljura|Petljura]] vägede vastu ning hiljem [[Anton Denikin]] vägede vastu. [[Nõukogude-Ukraina sõda (1919–1921)|Sõjategevuse]] ajal liitus ta kolm korda Ukrainasse tunginud [[Punaarmee]]ga ning kolm korda lõi neist lahku poliitilistel põhjustel. Mahno oli nn [[rohelised (Vene kodusõda)|roheliste]] esindaja [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ja sellele järgenenud sõjategevuse ajal endise Venemaa keisririigi aladel.
 
[[28. august]]il [[1921]] ületas Nestor Mahno koos 78 kaaslasega [[Dnestr]]i jõel [[Rumeenia]] piiri ja andis ennast Rumeenia võimude kätte.<ref>[[Tõnu Trubetsky]]. Anarhistid : anarhia agendid. Maailmarevolutsiooni prelüüd : anarhistliku liikumise ajalugu. Tallinn, 2003, lk. 302</ref>