Orbiidi kalle: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Inclination in Elliptical Orbit.png|pisi||A – taevakeha <BR/>B – keskne taevakeha <BR/>C –
[[Taevakeha]] '''orbiidi kaldeks''' ehk '''inklinatsiooniks''' nimetatakse [[taevamehaanika]]s selle taevakeha ja mõne teise [[tasand]]i ([[
Orbiidi kalle on klassikalises [[orbitograafia]]s üks kuuest [[orbiidi elemendid|orbiidi elemendist]].
8. rida:
Koos [[tõususõlme otsetõus]]uga määrab ta orbiidi tasandi asendi [[ruum (füüsika)|ruum]]is.
Kui orbiidi kalle on 90° ja 270° vahel, siis on tegu [[retrograadne orbiit|retrograadse orbiidiga]]. Teistel juhtudel on orbiit [[prograadne orbiit|prograadne]].
[[Kepleri orbiit|Kepleri orbiidi]] puhul ([[kahe keha probleem|kaks keha]] [[vaakum]]is) on orbiidi kalle konstantne, orbiidi tasand on tähtede suhtes stabiilne. [[Kolme keha probleem|Kolmandatest kehadest]] tingitud [[häiritus]]te korral toimuvad tõususõlme otsetõusu väikesed muutused, mis on osalt perioodilised. Sellepärast esitatakse orbiidi element [[oskulatsioon|oskuleerivate]] avaldiste reana teatud [[epohh]]i suhtes, st teatud hetkel kehtiva [[lähendus]]ena.
==Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes==
Päikesesüsteemis valitakse
[[Planeet]]ide ja [[Kuu]] [[orbiit]]ide kalle jääb alla 7°. [[Asteroid]]ide puhul võib see ulatuda üle 45°, mõnel [[pikaperioodilised komeedid|pikaperioodilisel komeedil]] kuni 90°.
Ka kaugemate planeetide [[planeedi kaaslane|kaaslaste]] (välja arvatud [[Iapetus]]) puhul võetakse
==Orbiidi kalle Maa ekvaatori tasandi suhtes==
[[Satelliit]]ide puhul valitakse [[satelliidi orbiidi elemendid|satelliidi orbiidi elementide]]
Kui orbiidi kalle on 0°, liigub satelliit Maa ekvaatori tasandil [[Maa pöörlemine|Maa pöörlemise]] suunas. Kui orbiidi kalle on ligikaudu 90°, nimetatakse seda [[polaarorbiit|polaarorbiidiks]] ehk geodeesiliseks orbiidiks. Kui orbiidi kalle on 180°, liigub satelliit Maa ekvaatori tasandil Maa pöörlemisele vastupidises suunas ([[retrograadne orbiit]]).
Ka [[kaksiktäht]]ede [[orbitaalliikumine|orbitaalliikumise]] puhul valitakse võrdlustasandiks [[Maa ekvaatori tasand|Maa keskmine ekvaatori tasand]]. Orbiidi kallet kirjeldatakse sel juhul enamasti orbiidi [[pikem pooltelg|pikema pooltelje]] [[positsiooninurk|positsiooninurgana]] [[ekvaatorilised koordinaadid|ekvaatoriliste koordinaatide]] ([[otsetõus|RA]], [[kääne (astronoomia)|δ]]) süsteemi suhtes.▼
▲Ka [[kaksiktäht]]ede [[orbitaalliikumine|orbitaalliikumise]] puhul valitakse
==Orbiidi kalle keskse planeedi ekvaatori tasandi suhtes==
[[Päikesesüsteem]]i teiste lähemate [[planeet]]ide [[planeedi kaaslane|kaaslaste]] orbiitide kalde puhul võetakse
Kui orbiidi kalle on 0°, liigub satelliit planeedi ekvaatori tasandil planedi pöörlemise suunas. Kui orbiidi kalle on ligikaudu 90°, nimetatakse seda [[polaarorbiit|polaarorbiidiks]] ehk geodeesiliseks orbiidiks. Kui orbiidi kalle on 180°, liigub kaaslane planeedi ekvaatori tasandil planeedi pöörlemisele vastupidises suunas ([[retrograadne orbiit]]).
==Orbiidi kalle Laplace'i tasandi suhtes==
[[Saturn]]i kaaslase [[Iapetus]]e orbiidi kallet väljendatakse tema [[Laplace'i tasandi suhtes]].
==Orbiidi kalle
[[Mitmiktäht]]ede (mõnikord ka [[kaksiktäht]]ede) ja [[eksoplaneet]]ide orbiitide kallet mõõdetakse [[pilditasand]]i (otsese [[nägemisjoon]]ega [[ristumine|ristuva]] tasandi) suhtes. (See on nurk orbiidi tasandi [[normaal]]i ja vaatleja orientatsiooni vahel.) Seega tähendab orbiidi kalle 0°, et süsteemi nähakse otse pealt, orbiidi kalle 90° aga, et orbiidi tasandit nähakse äärt pidi. Viimasel juhul varjutavad taevakehad üksteist sageli.
==Vastastikune kalle==
{{vaata|Vastastikune kalle}}
Kui on teada kahe orbiidi kalle ühe baastasandi suhtes ning nende tõususõlmede otsetõusud, võib [[sfääriline geomeetria|sfäärilise geomeetria]] [[koosinusteoreem]]i järgi arvutada nende orbiitide tasandite vahelise nurga ([[vastastikune kalle|vastastikuse kalde]]).
==Vaata ka==
*[[Kallutatud orbiit]]
*[[Kääne (astronoomia)|Kääne]]
| |||