Ubikinoonid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ubikinoonid''' (sünonüümiks on vitamiin Q ja koensüüm Q) on lähedase ehituse ja antioksüdantse toimega rasvlahustuvate looduslike ühendite grupp, mida iseloomustab bensokinoongrupp ja pikk [[isopreenüksus]]test varieeruv külgahel.. Inimorganismis domineerib [[koensüüm]] Q₁₀, 2-7% langeb Q₉ arvele.

Inimene saab vitamiini Q järgmiselt. Loomsete ja taimsete produktide koostises satuvad seedekulglasse erinevad ubikinoonid. Parim oleks, kui tarbitaks just Q₁₀ rikast toitu: [[sardiin]]id, [[makrell]]id, looma- ja sealihakanaliha, [[muna]], [[sojaõli]], täisteraviljatooted, pähklid, spinat jne.

Ubikinoonid imenduvad peensoolest totaalses enamikus lümfi. Imendumine sõltub toidurasvade imendumisest ja sapphapetest. [[Sapp|Sapi]] või [[pankreas]]e nõre defitsiidi korral on nende imendumine pärsitud. Imendumist häirivad kestev raualiigsus, lahtistitena töötavad mineraalõlid, kloriidideriks joogivesi, oraalsed [[kontratseptiivid]], mitmed antibiootikumid, rääsunud taimsed ja loomsed rasvad, soolekahjustused (sh arenguhäired).

Maksa sattunud ubikinoonid konverteeritakse kõik Q₁₀ vormi. Maks on küll tema põhidepoo, kuid tema sisaldus on kõrgeim südamelihases, ületades maksa ja neere kahekordselt. Vitamiin Q₁₀ pole rangelt võttes klassikaline vitamiin, st etsest kuigi toit on oluline ubikinoonide allikas, sünteesitakse väga oluline kogus Q₁₀ inimorganismis [[atsetüül-CoA]] baasil.

Ta on lipofiilses keskkonnas (vere lipoproteiinid, plasmamembraan, mitokondrite sisemembraan, ER jne) töötav [[antioksüdant]] inimorganismis. Ta on oluline antioksüdantne kaitse lipiidide peroksüdaasi[[peroksüdaas]]i vastu. Seda eriti just LDL partiklites ja mitokondrite sisemembraanis. LDL partiklites blokeerib ta aterogeensete oksüsteroolide teket [[kolesterool]]ist. Olulist rolli mängib ta ka raku energiamajanduses, nimelt on mitokondrite sisemembraanis paiknev koensüüm Q hingamisahela[[hingamisahel]]a keskne komponent. Seega on koensüüm Q sõltuvad dehüdrogenaasid olulisel kohal ATP aeroobse tootmise protsessis- ilma tema osalusetaonosaluseta on võimatu organismi elutegevuseks vajaliku metaboolse energia piisav tootmine.

Vitamiin Q defitsiiti tavaliselt ei teki, kuid organismi vananemise ja mitmete haiguslike seisundite korral on teatud defitsiidi teke reaalne. Näiteks väheneb vananedes maksa võime viia teisi ubikinoone inimorganismile vajalikuvajalikku Q₁₀ vormi. Vananemisel ja haiguste (südamehaigused, lihaste düstroofia, [[immuunsüsteem]]i häired jne) korral vähenevad vitamiin Q varud inimorganismis. B-grupi vitamiinide defitsiidi puhul alaneb maksa võime toota koensüüm Q. Teatud defitsiidi võib tingida ka kolesterooli sünteesi inhibeerivate ravimite pidev ja pikaajaline kasutamine.

* kehalise koormuse ja taluvuse langus.

* oluliselt suuremat riski südame- ja veresoonkonnahaigustele (sh ateroskleroos ja kardiomüopaatia)

* suurenenud riskriski neurodegeneratiivseteks häireteks

* märgatavmärgatava vananemise kiireneminekiirenemise.

* absoluutne tagatav miinimum peaks olema 10-25mg (RDA)

* tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeva tingimustes 30-50mg

Tema manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne ateroskleroosi, stenokardia, isheemiatõve, insuldi,kõrgvererõhutõve, lihasdüstroofiakardiomüopaatia, pankreatiidiparodontiidi, jtliigeste haigustepõletiku, korral.kilpnäärme Vitamiinületalitluse, Qenneaegse preparaatidevananemise, kasutamineimmuunsüsteemi onhäirete vajalik(sh kolesterooli[[autoimmuunhaigused]]) sünteesilihasdüstroofia, inhibeerivatepankreatiidi ravimitejt pidevalhaiguste manustamiselkorral.