Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 368 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
}}
'''Kiievi-Vene''' ([[vanavene keel]]es Рѹ́сь) oli vara[[feodalism|feodaalne]] [[riik]], mis asus tänapäeva [[Ukraina]], [[Venemaa]] ja [[Valgevene]] maa-alal [[9. sajand]]ist [[13. sajand]]i keskpaigani keskusega [[Kiiev]]is.
[[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|Kiievi-Vene (1054–1132)]]
[[File:Europe map 1092.PNG|300px|pisi|Euroopa kaart [[11. sajand]]il]]
[[File:001 Kievan Rus' Kyivan Rus' Ukraine map 1220 1240.jpg|pisi|Kiievi-Vene alad enne mongolite invasiooni, 1220–1240]]
== Vana-Vene riigi tekkimine ==
 
Kiievi-Vene riiki kujutatakse üldiselt [[idaslaavlased|idaslaavlaste]] riigina, ent vähemalt alguses, kui riigi keskus asus Loode- ja Põhja-Venemaal [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni]], [[Laadoga järv]]e juures [[Staraja Ladoga|Aldeigoburgis]], ei olnud see nii. Riigi rajasid tõenäoliselt [[Skandinaavia]]st pärit, ilmselt [[russid]]e [[hõim]]u kuulunud [[varjaagid]]est ([[viikingid|viikingitest]]) [[ülik]]ud ja nende [[kaaskond]], esimesteks [[alam]]ateks aga olid [[soomeugrilased]]. [[Proto-Novgorod]], riigi oletatav keskus [[862]]–[[882]], asus soomeugrilaste asualal. [[Rjurik]]u ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga{{lisa viide}}.
 
Olukord muutus [[882]], mil uus valitseja [[Oleg]] vallutas lõunas kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni asuva rikka kaubalinna [[Kiiev]]i ja tegi sellest oma riigi keskuse. Nüüd asusid valitsejad ümber slaavi aladele, ehkki slaavistumine polnud ilmselt kiire. Viikingid säilitasid aastakümneid ülemkihis ülekaalu. Ka esimesed suurvürstid polnud slaavlased. Esimene slaavi nimega valitseja oli [[Svjatoslav]], kuid temagi teod sarnanesid pigem [[berserk]]i kui venelase omadega. Siiski saavutasid slaavlased arvulise ülekaalu tõttu viimaks ülemkihi sulamise nende sekka. Nad asusid ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased.{{lisa viide}}
 
Idaslaavlastega asustatud Põhja-Venemaa esimene riik oli 862 [[normannid]]e-viikingite poollegendaarse valitseja [[Truvor]]i moodustatud [[Novgorodi vürstiriik]], mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi. 882 vallutas ta [[Smolensk]]i ja [[Ljubeg]]i linna ning [[Kiievi vürstiriik|Kiievi vürstiriigi]], liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi. [[883]]–[[885]] alistas Oleg [[drevljaanid]], [[severjaanid]] ja [[radiimitšid]]. Oleg sai esimeseks [[Kiievi suurvürst]]iks.
 
== Kiievi-Vene valitsejad ==
{{Vaata|Kiievi suurvürst}}
*[[879]] kuni surmani 912/922 [[Oleg]] (ka Helge, Helgu või Helgi), alates 882 Kiievi-Vene valitseja
*[[912]]/[[922]] kuni surmani 945 [[Igor]] (ka Ingvar või Inge)
*[[1015]] kuni 1019 [[Svjatopolk I]] Nurjatu
*1015 ja [[1019]] kuni surmani [[1054]] [[Jaroslav Tark]] (ka Jarisleif)
 
Vladimir Püha surma järel aga tekkis tema järglaste vahel võimuvõitlus, millesse sekkus 1015 [[Poola kuningas]] [[Bolesław I Chrobry]]. Pikem rahuaeg kujunes Jaroslav Targa valitsemisajal.
 
 
== Halduskorraldus ==
 
[[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|Kiievi-Vene (1054–1132)]]
Kiievi-Vene riigi võimukese oli suurvürst, kes täitis nii seadusandja, sõjaväejuhi, haldusjuhi kui ka kohtumõistja ülesandeid. Vallutatud maa-aladele ehk alluvatesse vürstiriikidesse määras ta juhtideks oma perekonnaliikmeid, näiteks poegi.
 
[[Pilt:St. Sophia Cathedral's bell tower, Kyiv.jpg|pisi|Kiievi Püha Sofia katedraali taastatud kellatorn]]
== Kirik Kiievi-Vene riigis ==
{{Vaata|Õigeusu kirik}}, ''[[Vene õigeusu kirik]]'', ''[[Vene õigeusu kiriku juhtide loend#Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidid (988–1461)|Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidid]]''
 
[[988]]. aastal võttis Kiievi suurvürst [[Vladimir Püha]], vastu [[õigeusu kirik]]u usutunnistuse ja aja jooksul sai Kiievi-Vene riigiusuks vene õigeusk, mille juht Kiievi [[metropoliit]] allus [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarhile]]. Kuna kirik toetas suurvürsti võimu, tunnistades tema erakordsust ja õigust valitseda, siis eraldas [[Vladimir Püha|Vladimir Svjatoslavitš]] riigi kogutud maksudest 1/10 kiriku ülalpidamiseks. Nii kujunes aja jooksul [[sümbioos]] Vene riigi ja kiriku vahel, mis kestis kuni [[1917]]. aastani.
 
[[989]]. ([[vkj.]] 6497.) aastal ehitati suurvürsti Vladimir Svjatoslavitši korraldusel Kiievisse Ülipüha Jumalaema Kuulutuse kirik<ref>[http://chron.eduhmao.ru/page_5_12_0.html ОСВЯЩЕНА ДЕСЯТИННАЯ ЦЕРКОВЬ В КИЕВЕ]</ref>.
53 437

muudatust