Erinevus lehekülje "Mimas (kuu)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
| mõõtmed = 415,6 × 393,4 × 381,2 km
| diameeter = 396,4±0,8 km 
| pindala = umbes 490 000 km²
| ruumala =
| mass = (3,7493±0,0031)×10<sup>19</sup> kg
Selle avastas [[1789]]. aastal [[William Herschel]].<ref name="Herschel1790">W. Herschel. [http://rstl.royalsocietypublishing.org/content/80/1.1.full.pdf Account of the Discovery of a Sixth and Seventh Satellite of the Planet Saturn; With Remarks on the Construction of Its Ring, Its Atmosphere, Its Rotation on an Axis, and Its Spheroidical Figure]. – ''[[Philosophical Transactions of the Royal Society of London]]'', [[1790]], kd 80, lk 1–20.</ref> Nime sai ta [[vanakreeka mütoloogia]]st [[gigandid|gigant]] [[Mimas (gigant)|Mimas]]e, jumalanna [[Gaia]] poja järgi.
 
Mimase diameeter on 396 km. Ta on [[Päikesesüsteem]]i planeetide kaaslastest ruumalalt kahekümnes. Mimas on väikseim Päikesesüsteemi taevakeha, mis on iseendaoma [[gravitatsioon]]i toimel kerakujuliseksümaraks muutunud. Mimase pindala on umbes 490 000 km², natuke väiksem kui [[Hispaania]] pindala.
 
Mimase väike keskmine [[tihedus]], 1,15 g/cm³, viitab sellele, et ta koosneb peamiselt [[jää]]st, kivimaterjali on vähe.
Mimase pindala on natuke väiksem kui [[Hispaania]] pindala. Mimase väike tihedus, 1,15 g/cm³, viitab sellele, et ta koosneb peamiselt [[vee]] jääst ning vähesest osast kivimaterjalist. [[looded|Loodete]] mõjul on ta kuju muutunud pisut kanamuna taoliselt piklikuks ning ta pooluste suunaline diameeter on umbes 10% suurem kui [[ekvaator|ekvatoriaalne]] diameeter. Mimase ellipsoidne kuju on selgemini märgatav kosmosesondi [[Cassini]] abil tehtud viimasematel piltidel.
 
Mimase pindala on natuke väiksem kui [[Hispaania]] pindala. Mimase väike tihedus, 1,15 g/cm³, viitab sellele, et ta koosneb peamiselt [[vee]] jääst ning vähesest osast kivimaterjalist. [[looded|Loodete]] mõjul on taMimase kuju muutunud pisut kanamuna taoliselt piklikuks ning ta pooluste suunaline diameeter on umbes 10% suurem kui [[ekvaator|ekvatoriaalne]] diameeter. Mimase ellipsoidne kuju on selgemini märgatav kosmosesondi [[Cassini]] abil tehtud viimasematel piltidel.
 
Kõige eripärasemaks moodustiseks Mimasel on suur [[impaktkraater]] läbimõõduga 130 kilomeetrit. Kraater on nimetatud Mimase avastaja, Herscheli järgi. Herscheli kraatri diameeter on peaaegu kolmandik Mimase enda diameetrist. Kraatri servad on umbes 5 km kõrged, mõnes kohas on kraater kuni 10 km sügav. Kraatri keskel asuva, peale kokkupõrget tekkinud mäe kõrguseks on 6 km. Kui võrrelda Mimast [[Maa]]ga ja jätta Herscheli kraatri diameetri ja Mimase diameetri vaheline suhe samaks ning teisendada see Maale, siis Maa peal oleks sellise kraatri läbimõõduks üle 4000 kilomeetri, ehk pindalalt suurem kui [[Austraalia]] manner. Kokkupõrge, mille tulemusel Herscheli kraater Mimasel tekkis, oli ilmselt nii tugev, et peaaegu purustas selle taevakeha.
Mimase pind on tihedalt kaetud kraatritega, kuid ükski neist pole lähedaltki nii suur kui on Herscheli kraater. Kuigi Mimase pind on tihedalt täis kraatreid, ei ole need taevakehal ühtlaselt jaotunud. Enamik pinnast on kaetud kraatritega, mille diameetriks on umbes 40 km, kuid lõunapooluse ümber ei leidu üldiselt kraatreid diameetriga üle 20 km.
 
Mimasel leidub üldiselt kolme tüüpi pinnastruktuure: 1) [[kraater|kraatrid]], 2) sügavad, piklikud ja järskude servadega alangud, 3) kraatrite ketid, ehk kraatrid, mis tekivad siis, kui meteoor tabab taevakeha väga madalal nurgal, põrgates seal nagu lutsukivi.
 
==Viited==