Wight: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 65 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q9679 (translate me) |
Resümee puudub |
||
11. rida:
Saarel toimub üks maailma suuremaid purjetamisüritusi Cowesi nädal (''Cowes Week''), mis sai alguse [[1812]]. aastal Cowesi regatina. 1983. aastast korraldatakse Wightil ka [[Küüslauk|küüslaugufestivali]].
== Ajalugu ==
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2014}}
{{viita}}
=== Varajane ajalugu ===
Wighti saart on esmakordselt mainitud [[Ptolemaios]]e ''[[Geographia (Ptolemaios)|Geographia]]s''.
Hilisrauaajal hõivas Wighti saare keldi hõim [[durotriigid]] - nagu näitavad mündileiud, näiteks Lõuna-Wighti aare ja Shalfleeti aare.
Rooma ajaloolane [[Suetonius]] mainib, et kogu saare vallutas väejuht [[Vespasianus]], kellest hiljem sai keiser. Vähemalt 5 [[Rooma villa]] jäänuseid on saarelt leitud, sealhulgas üks [[Gurnard (Wighti saar)|Gurnard]]i lähedalt, mis on veealune.
[[Rooma riik|Rooma riigi]] lõpus sai saarest [[Jüüdid|jüütide]] kuningriik, mida valitsesid kuningas [[Wighti saare kuningad|Stuf]] ja tema järglased aastani 661, kui sellele tungis [[Mercia]] [[Wulfhere (Mercia)|Wulfhere]] ja pööras rahva sunniviisiliselt kristlusse. Kui ta lahkus, pöördusid saarlased tagasi paganlusse.
Aastal 685 tungis saarele [[Wessex]]i [[Cædwalla (Wessex)|Cædwalla]] ja sellest ajast tuleb lugeda saart Wessexi osaks. Vastupanu sissetungile juhtis kohalik kuningas [[Arwald]] ja pärast tema võitmist ja tapmist, Cædwalla nõudmisel, sai Wightist viimane Inglismaa osa, mis pöördus aastal 686 [[kristlus]]se. Pärast seda, kui [[Alfred Suur]] (valitses 871 - 899) tegi läänesaksi kuningatest kogu Inglismaa kuningad, sai saar Inglismaa osaks. Saar sai [[Hampshire]]'i ''[[shire]]'' osaks. Sellest ajast alates kannatas saar eriti [[viikingid|viikingite]] rünnakute all. Alfred Suure laevastik võitis [[Daanid (germaani hõim)|daane]] aastal 871 pärast seda kui nad olid "rüüstanud Devonit ja Wighti saart".
=== Keskaeg ===
[[Pilt:Carisbrooke Castle gate 2.jpg|thumb|Carisbrooke'i loss.]]
[[Normanni vallutus Inglismaal|Normanni vallutus]] lõi [[Wighti saare isand]]a ametikoha. Asutati [[Carisbrooke'i abiklooster]] ja [[Carisbrooke'i loss]]. Saar läks krooni täieliku kontrolli alla siis, kui viimane surev normanni isand, leedi [[Isabella de Fortibus]], müüs selle aastal 1293 kuningas [[Edward I]]-le.
Aastal 1374 rüüstas ja põletas [[Kastiilia kroon|Kastiilia]] laevastik [[Fernando Sánchez de Tovar]]i juhtimisel saare.
Seejärel nimetas saare isandad kuningas, lühikese katkestusega, kui [[Henry de Beauchamp]] krooniti aastal 1444 Wighti saare kuningaks, ja kuningas [[Henry VI]] osales isiklikult tseremoonial, pannes talle krooni pähe. Meessoost pärijate puudumise tõttu hääbus kuningatiitel Henry de Beauchamp surmaga aastal 1446.
Prantslased maandasid 21. juulil 1545 saarele sissetungiväe, mis löödi kohaliku miilitsa poolt kiiresti tagasi. Inglise laevad olid lahingus Prantsuse laevastikuga, ja see oli kaks päeva varem, 19. juulil, kui ''[[Mary Rose]]'' uppus.
[[Henry VIII]], kes arendas ''[[Royal Navy]]'' ja selle põhibaasi [[Portsmouth]]is, kindlustas saare [[Yarmouth (Wighti saar)|Yarmouth]]is, Cowes'is, East Cowes'is ja [[Sandown]]is. Palju hiljem, pärast [[Hispaania armaada]]t aastal 1588, Hispaania rünnakute oht säilis ja aastatel 1597 kuni 1602 ehitati Carisbrooke'i lossi väliskindlustused.
=== Kodusõda ===
[[Inglise kodusõda|Inglise kodusõja]] ajal põgenes kuningas [[Charles I|Charles]] Wighti saarele, uskudes, et saab kuberner Robert Hammondi sümpaatia osaliseks. Hammond oli vapustatud ja vangistas kuninga [[Carisbrooke'i loss]]i. Charles kavatses alguses põgeneda Jerseyle, kuid eksis New Forestis ja jäi paadist maha.
=== Seitsmeaastane sõda ===
[[Pilt:Osborne-house1.jpg|thumb|[[Osborne'i loss]] ja selle ümbrus on nüüd avalikusele avatud.]]
[[Pilt:Berthe Morisot 002.jpg|thumb|[[Édouard Manet]] Wighti saarel, [[Berthe Morisot]]' 1875. aasta maal.]]
[[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] ajal kasutati saart hüppelauana Briti vägede saatmisel retkedele Prantsuse ranniku vastu, nagu [[retk Rochefort'i]]. 1759. aastal, seoses [[Kavandatud Prantsuse sissetung Britanniasse (1759)|ähvardava prantslaste kavandatud sissetungiga]], hoiti siin suurt väehulka, nii et nad said kiiresti liikuda mistahes sihtpunkti [[Lõuna-Inglismaa]] rannikul. Prantslased katkestasid oma sissetungi pärast [[Quiberoni lahe merelahing]]ut. Hilisem Prantsuse sissetungi kava hõlmas randumist Wighti saarel.
=== Kuninganna Victoria ===
Kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]] tegi [[Osborne'i loss]]i Wighti saarel oma suvekoduks paljudeks aastateks ja seetõttu sai sellest suur puhkekoht moekatele viktoriaanidele, sealhulgas [[Alfred Tennyson]], [[Julia Margaret Cameron]], [[Charles Dickens]] (kes kirjutas siin enamuse "[[David Copperfield (romaan)|David Copperfield]]ist"), samuti Prantsuse maalikunstnik [[Berthe Morisot]] ja Euroopa kuningakodade liikmed.
Tema valitsemisajal, aastal 1897, püstitati [[Guglielmo Marconi|Marconi]] poolt [[Needles'i patarei]]s, saare läänetipus maailma esimene raadiojaam.
=== Uuem ajalugu ===
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal pommitati saart sageli. Seoses Prantsusmaa lähedusega oli saarel ka arvukalt vaatlus- ja saatejaamu, ja see oli alguspunktiks ühele varajasele [[Operatsioon Pluto]] torujuhtmele kütuse juhtimiseks [[Operatsioon Neptun|Normandia randumisalale]].
[[Needles'i patarei]]d kasutati "[[Black Arrow]]" ja "[[Black Knight (rakett)|Black Knight]]" kosmoserakettide testimis- ja arenduskohana, mis lasti järgnevalt välja [[Woomera katseala|Woomera]],st [[Austraalia]]s.
[[Wighti saare festival]] oli väga suur [[Wighti saare festival|rockfestival]], mis leidis aset aastal 1970 [[Afton Down]]i lähedal, Lääne-Wightil, pärast kahte väiksemat kontserti aastatel 1968 ja 1969. 1970. aasta šõu oli märkimisväärne nii olles üks viimaseid [[Jimi Hendrix]]i avalikke esinemisi kui ka kohalviibinute arvu poolest, hinnanguliselt 600 000. Festival taaselustati aastal 2002 erinevas vormis ja on nüüd iga-aastane sündmus.
== Majandus ==
Turism on Wighti üks peamisi majandusharusid, andes 24% saare kogusissetulekust ja tööd veerandile palgatöölistest.<ref name="IOW_TURISM" />
| |||