Erinevus lehekülje "Leedu suurvürstiriik" redaktsioonide vahel

resümee puudub
''Kui ei ole teisiti öeldud, mõistetakse selles artiklis Leedu all kogu suurvürstiriigi alasid, mitte ainult praeguse Leedu Vabariigi maa-ala.''
----
{{Endine riik
|nimi = Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik<br> ''Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė'' <small>[[leedu keel|leedu k.]]</small><br> ''Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае'' <small>[[valgevene keel|valgevene k.]]</small><br>''Wielkie Księstwo Litewskie'' <small>[[poola keel|poola k.]]</small><br>''Велике Князівство Литовське'' <small>[[ukraina keel|ukraina]]</small><br>
|alaviide =
}}
[[File:West-Slavic peoples until 1125.jpg|pisi|[[Poola kuningriik]] ja Leedu vürstiriik 1125. aastal]]
[[Pilt:Baltic Tribes c 1200.svg|pisi|Balti hõimud 13. sajandil]]
[[Pilt:Giedymin.PNG|pisi|left|150px|[[Leedu suurvürst]] (1316–1341), [[Gediminas]]]]
[[File:Algirdas kunigaikštis.jpg|pisi|left|150px|Leedu suurvürst (1345–1377), [[Algirdas]]]]
[[File:Wytautas.gif|pisi|left|150px|Leedu suurvürst (1392–1430), [[Vytautas]]]]
[[Pilt:Grand Duchy of Lithuania Rus and Samogitia 1434.jpg|pisi|Leedu (1434)]]
'''Leedu suurvürstiriik''', ametlikult '''Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik''' (''Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė'', [[valgevene keel]]es ''Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае'', lühivormid Вялікая Літва, Вялікалітва, [[poola keel]]es ''Wielkie Księstwo Litewskie'', [[ukraina keel]]es ''Велике Князівство Литовське'', [[ladina keel]]es ''Magnus Ducatus Litvania'') oli [[Ida-Euroopa]]s [[13. sajand]]i keskpaigast [[16. sajand]]ini eksisteerinud [[riik]]. Suurvürstiriik säilis formaalselt [[Rzeczpospolita]] (Poola-Leedu) koosseisus kuni likvideerimiseni [[18. sajand]]i lõpus [[Poola jagamised|Poola jagamiste]] käigus.
[[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] tulemusena jäi Leedu ainukeseks paganlikuks riigiks [[Läänemeri|Läänemere]] ääres, mis jäi [[roomakatoliku kirik]]u [[Rooma paavst]]i poolt suunatud ristisõdade käigus relva jõul vallutamata ja ristiusustamata.
== Leedu suurriigi moodustamine ==
 
Leedu tekkimist kiirendas [[Saksa ordu]] agressiooni ähvardus. [[Aukštaitija]] vürst [[Mindaugas]] ([[Leedu suurvürst]] [[1253]]–[[1263]], teistel andmetel [[1254]]–[[1258]]) ühendas [[1230. aastad|1230. aastail]] Aukštaitija, [[Žemaitija]] ja teisi maid ning osa [[jatvingid]]e ja [[kurelased|kurelaste]] alu. Ta ühendas sajandi keskpaiku maa-ala, mida on nimetatud [[Must-Vene]]ks, [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigi]] osad, [[Turovi-Pinski vürstiriik|Turovi-Pinski vürstiriigi]] lääneosa, vürstiriigid [[Prõpjats]]i jõe ülemjooksul ja osa [[Volõõnia]]maast. Edu saavutati ka võitluses [[Saksa ordu]][[rüütel|rüütlitega]] [[Saule lahing|Saule]] ([[1236]]) ja [[Durbe lahing]]us ([[1260]]). Pärast Mindaugase tapmist 1263 jagunes Leedu vürstiriikideks, [[Leedu suurvürst]]i võim säilis ainult nimeliselt.
 
[[Gediminas]]e ajal muutus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik suurriigiks, mis ulatus merest mereni (Läänemerest [[Must meri|Musta mereni]]). [[1320. aastad|1320. aastate]] algul lõi Gediminas [[Kiievi vürstiriik]]i [[Irpeni lahing]]us, misjärel vallutas [[Kiiev]]i ja pagendas viimase [[Rjurikute dünastia]]st [[Kiievi suurvürst]]i. Gediminas lõi riigile ka alalise pealinna, milleks [[1321]] sai [[Vilnius]], aga juba [[1323]]. aastast [[Trakai]].
 
Suurvürst Algirdase[[Algirdas]]e valitsemise ajal ([[1345]]–[[1377]]) liideti [[Vitebski vürstiriik]], [[Brjanski vürstiriik]] (1356). Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kontrolli all olid tänapäeva [[Smolensk]]i, [[Brjansk]]i, [[Kaluga]], [[Tula]], [[Orjol]]i, [[Moskva]], [[Pihkva]] ja [[Novgorod]]i alad. Suurvürstid [[Kęstutis]] ([[1381]]–[[1382]]) ja [[Vytautas]] ([[1392]]–[[1430]]) laiendasid riiki [[Puna-Vene]] ja vene vürstiriikide arvel.
 
Suurvürstid [[Kęstutis]] ([[1381]]–[[1382]]) ja [[Vytautas]] ([[1392]]–[[1430]]) laiendasid riiki [[Puna-Vene]] ja vene vürstiriikide arvel.
14. sajandi keskel pidas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik sõdu ja tegi sõjaretki Poolaga piirialade pärast. [[1362]] lõid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi väed otsustavalt [[Kuldhord]]i [[Siniste Vete lahing]]us [[Lõuna-Bug]]i ääres, misjärel liideti tänapäeva [[Ukraina]] [[Podoolia]] piirkonnad kuni [[Dnepr]]i suudmeni ja [[Kuldhord]] lakkas endast Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile ohtu kujutamast.
==Sõjad naaberriikidega==
[[13. sajand]]il [[preislased|preislaste]] maa alistamise järel [[Preisimaa]]l, sooritas [[Saksa ordu]] [[1340]]–[[1410]] sadakond sõjaretke Leetu. Sõdades Saksa orduga pidasid Leedu väed liitlastega võidukad [[Saule lahing|Saule]] (1230), [[Durbe lahing|Durbe]] (1260) ning Saksa ordu pealetungi lõplikult lõpetanud [[Grünwaldi lahing]]u, [[1410]]. aastal.
 
[[14. sajandisajand]]i keskel pidas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik sõdu ja tegi sõjaretki Poolaga piirialade pärast. [[1362]] lõid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi väed otsustavalt [[Kuldhord]]i [[Siniste Vete lahing]]us [[Lõuna-Bug]]i ääres, misjärel liideti tänapäeva [[Ukraina]] [[Podoolia]] piirkonnad kuni [[Dnepr]]i suudmeni ja [[Kuldhord]] lakkas endast Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile ohtu kujutamast.
 
Püüdes takistada [[Moskva vürstiriik|Moskva vürstiriigi]] tugevnemist, toetas Leedu [[Tveri vürst]]e ja suurvürst [[Algirdas]] korraldas kolm sõjakäiku Moskva vastu ([[1368]], [[1370]], [[1372]]). Sõjas Moskva vürstiriigiga sõlmisid suurvürstid sõjalisi liite ka tatarlastega ning Jogailo sõlmis sõjalise liidu tatarlaste sõjaretkes osalemises, mis lõppes [[Kulikovo lahing]]u (1380) ja [[Moskva suurvürst]]i [[Dmitri Donskoi]] vägede võiduga.
 
Lisaks sõdadele, sõlmis [[Leedu suurvürst]]i [[Vytautas Suur]] ([[1401]]–[[1430]]) ka dünastilise abielu, naites [[1391]]. aastal oma tütre Sofia, [[Moskva suurvürst]]i poja, [[Vassili I|Vassiliga]]. Aastatel 1425–1462 oli Moskva suurvürsti troonil, Vytautase tütrepoeg [[Vassili II]] Pime.
[[Pilt:Wladyslaw Jagiello.jpg|pisi|left|150px|Leedu suurvürst [[Jogaila]], [[Poola kuningas|Poola kuningana]] Władysław II Jagiełło]]
[[Pilt:Lithuanian state in 13-15th centuries.png|thumb|240px|Leedu suurvürstiriik 13. –15. sajandini]]
[[15. sajandisajand]]i lõpuks teostus täielikult kirdevene maade ühendamine Moskva suurvürstiriigi võimu alla. Moskva vürstide kõigi vene maade ühendamisele suunatud poliitika viis vastasseisuni Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga läänevene maade valitsemise pärast. Moskva suurvürstiriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi vahel toimusid territooriumite valdamise eest sõjad: [[Moskva-Leedu sõda (1492–1494)|1492–1494]]; [[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)|1500–1503]]; [[Moskva-Leedu sõda (1507–1508)|1507–1508]]; [[Moskva-Leedu sõda (1512–1522)|1512–1522]] ja [[Moskva-Leedu sõda (1534–1537)|1534–1537]].
{{Vaata|Moskva-Leedu sõda}}
[[1561]]. aastal alistus [[Liivi ordu]] Poola kuningale ja Leedu suurvürstile [[Zygmunt II August]]ile, sellega kaasnes suurvürstiriigi sekkumine [[Liivi sõda|Liivimaa sõtta]], Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigiga. [[1561]]–1569 hõlmas suurvürstiriik ka [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] ([[Lõuna-Eesti]] ja Põhja-[[Läti]]).
 
==Riigivalitsemine==
{{Vaata|Leedu suurvürst}}, ''[[Radziwill]]id''
===Leedu ja Poola personaalunioon===
Alistanud [[preislased|preislaste]] maa [[Preisimaa]], sooritasVõitluseks [[Saksa ordu]] [[1340]]–[[1410]] sadakond sõjaretke Leetu. Võitluseks ordu vastu sõlmisid [[pagan]]ast suurvürst [[Jogaila]] ([[1377]]–1392) ja [[katoliku usk]]u Poola kuninganna [[Jadwiga]] [[1385]] [[Krevo unioon]]i. Need riigid moodustasid ühise monarhi kaudu Leedu ja Poola [[personaalunioon]]i. [[1387]]. aastal [[kristlus|ristiusustas]] Jogaila leedulastega asustatud [[Aukštaitija]] ja [[Žemaitija]].
 
[[1392]]. aastal taastas suurvürst [[Vytautas]] [[Krevo uniooniunioon]]i raames Leedusuurvürstiriigi iseseisvuse. [[1410]]. aastal purustasid Poola, Leedu ja [[ida-slaavlased|ida-slaavlaste]] väed [[Grünwaldi lahing]]us saksa orduväed ja vabastasid Žemaitija, mis kuulus [[1398]]–1410 ordule.
 
[[1447]]–[[1492]] ja [[1501]]–[[1569]] olid Leedu ja Poola personaalunioonis.
==Majandus==
[[Käsitöö]] ja [[kaubandus]]e arenedes kasvas suurvürstiriigi [[linn]]ade [[majandus]]lik tähtsus, suuremad neist said [[Magdeburgi õigus]]e alusel omavalitsuse ([[Brest (Valgevene)|Brest]] [[1390]], [[Polotsk]] [[1498]], [[Minsk]] [[1499]]). [[16. sajand]]i keskpaigaks said 13 Žemaitija ja Aukštaitija asulat linnaks ([[Klaipėda]] [[1253]], [[Vilnius]] 1387, [[Kaunas]] [[1408]]).
 
[[Lublini unioon]]iga (1569) liitusid Leedu ja Poola üheks riigiks [[Rzeczpospolita]]ks, kus võim kuulus Poola-Leedu ühisele [[seim]]ile, kuid Leedu säilitas esialgu omaette haldus- ja kohtuorganid, sõjaväe ning riigikassa. Alates [[Lublini unioon]]ist 1569 oli Leedu Rzeczpospolita osa. Suurvürstiriigil oli liitriigis oma seadusandlus, omaette [[seim]], sõjavägi ja riigikassa. Liitriigi kuningas valiti Poola ja Leedu ühisel seimil, mille moodustasid Leedu ja Poola aadlikud ([[šlahta]]).
16. sajandil arenesid feodaalsuhted: [[II Leedu statuut]] [[1566]] võrdsustas [[benefiitsid]] ja [[alloodid]].
==Rzeczpospolita==
[[Lublini unioon]]iga (1569) liitusid Leedu ja Poola üheks riigiks [[Rzeczpospolita]]ks, kus võim kuulus Poola-Leedu ühisele [[seim]]ile, kuid Leedu säilitas esialgu omaette haldus- ja kohtuorganid, sõjaväe ning riigikassa.
[[Pilt:GDL Statute.jpg|pisi|[[Leedu statuudid|Leedu statuut]]]]
Alates [[Lublini unioon]]ist 1569 oli Leedu Rzeczpospolita osa. Suurvürstiriigil oli liitriigis oma seadusandlus, omaette [[seim]], sõjavägi ja riigikassa. Liitriigi kuningas valiti Poola ja Leedu ühisel seimil, mille moodustasid Leedu ja Poola aadlikud ([[šlahta]]).
{{Vaata|Rzeczpospolita}}
Rzeczpospolita Leedu suurvürstiriiki kuulusid:
* [[Žemaitija]] (''Księstwo Żmudzkie'') (''[[:pl:Województwo żmudzkie|Województwo żmudzkie]]'').
</table>
[[Poola kolmas jagamine|Poola kolmanda jagamisega]] [[1795]] läks Leedu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu ja Leedu suurvürsti tiitel sai üheks [[Vene keiser|Vene keisri]] tiitlitest.
==Majandus==
[[Käsitöö]] ja [[kaubandus]]e arenedes kasvas suurvürstiriigi [[linn]]ade [[majandus]]lik tähtsus, suuremad neist said [[Magdeburgi õigus]]e alusel omavalitsuse ([[Brest (Valgevene)|Brest]] [[1390]], [[Polotsk]] [[1498]], [[Minsk]] [[1499]]). [[16. sajand]]i keskpaigaks said 13 Žemaitija ja Aukštaitija asulat linnaks ([[Klaipėda]] [[1253]], [[Vilnius]] 1387, [[Kaunas]] [[1408]]).
 
16. sajandil arenesid feodaalsuhted: [[II Leedu statuut]] [[1566]] võrdsustas [[benefiitsid]] ja [[alloodid]].
[[Pilt:GDL Statute.jpg|pisi|[[Leedu statuudid|Leedu statuut]]]]
== Demograafia ==
1260. aastal hõlmas suurvürstiriik enam-vähem tänapäeva Leedu maa-ala. Sel elas 0,4 miljonit inimest, kellest kaks kolmandikku olid [[leedulased]]. Sedamööda, kuidas vallutati järjest uusi [[slaavlased|slaavlastega]] asustatud alasid, leedulaste osakaal vähenes järjest. 1340. aastal oli neid umbes 30%. Suurima ulatuse ajal oli Leedu pindala 800–930 tuhat km², kellest leedulasi oli 10–14%.
Anonüümne kasutaja