Merisiga: erinevus redaktsioonide vahel

Tänapäeval on merisiga üle maailma levinud [[koduloom]], keda harilikult ei peeta [[liha]] saamiseks, vaid [[ilu]] pärast. Merisigu peetakse ka [[katseloom]]adena. <ref name="Loomade elu"/>

 

Merisigadega uuritakse kõige rohkem [[nakkushaigus]]i: [[brutselloos]]i, [[difteeria]]t, [[koolera]]t, [[suu- ja sõrataud]]i, [[tuberkuloos]]i, [[tüüfus]]t ja teisi. Merisiga ei suuda ise sünteesida [[C-vitamiin]]i nagu inimenegi ja sellepärast sobib ta [[skorbuut|skorbuudi]] uuringuteks. [[1960. aastad|1960-ndatel]] peeti [[USA]] [[laboratoorium]]ides 2,5 miljonit merisiga, aga hiljem on nende arv hiirte ja rottide arvel vähenenud, sest hiirte ja rottide [[DNA]] on märksa paremini uuritud ja nende haiguste uuringud, milles DNA-d vaja pole, on viimasel ajal vähenenud. [[1990. aastad|1990-ndatel]] oli USA laborites 375 tuhat merisiga, mis moodustas kõigist katseloomadest üksnes 2%.