Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 1432 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
'''Erakond''' ehk '''partei''' on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmete [[poliitika|poliitilisi]] huve ning, mõjutada riigi poliitikat. Erakondja saabtaotleda ühiskondlikkukahe eluesimese mõjutadaeesmärgi võimuelluviimiseks teostamisepoliitilist ja valimistel osalemise kauduvõimu.
 
Kaasaegses [[demokraatia|demokraatlikus süsteemis]] võib erakonda käsitleda sillana ühiskonna ja avaliku võimu vahel. [[Esindusdemokraatia]] kontekstis on erakond organisatsioon, millele kodanikud on usaldanud ühiskonnaelu juhtimise kohalikul või riiklikul tasandil.<ref>Raudla, Heiki. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, I osa. Tallinn, Avita, 2013, lk 46.</ref>
 
Tavaliselt lähtub erakond oma tegevuses teatud kindlast maailmavaatest või [[ideoloogia]]st, mis väljendub erakonna põhikirjas ja programmis. Riigisiseselt võivad erakonnad koonduda [[valimisliit]]udesse ja moodustada [[koalitsioon]]e. Rahvusvahelisel tasandil moodustavad sarnase ideoloogiaga erakonnad sageli koostöö edendamiseks riikideüleseid organisatsioone.
==Erakonnad Eestis==
 
Eesti [[erakonnaseadus]]es on erakond defineeritud kui Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Erakond peabon olemaoma registreeritudolemuselt erakonnaseadusega[[mittetulundusühing]], sätestatudkuid korrasselle jaregistreerimiseks seekehtib liigitatakseliikmeskonna [[mittetulundusühing]]utealampiiri nõue – erakonnana registreeritaval ühendusel peab olema vähemalt 1000 hulkaliiget.<ref name=erakonnaseadus>[https://www.riigiteataja.ee/akt/12810147?leiaKehtiv Erakonnaseadus] Riigi Teataja (vaadatud 10.04.2014)</ref>
 
Erakonna liikmeks võib olla iga 18-aastane [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kodanik, kes elab alaliselt Eestis. Korraga võib kuuluda ainult ühte erakonda.<ref name=erakonnaseadus/>
 
Eestis on praegu üheksa erakonda (vaata [[Eesti erakondade loend]]it), millest neli ([[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]], [[Eesti Keskerakond]], [[Eesti Reformierakond]],[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]) on esindatud [[Riigikogu]]s.
 
==Sõnakasutusest==
==Partei tähendus==
 
Partei algne tähendus on olnud luure- või rüüstesalk (saksa keeles ''Part(h)ei'', vene keeles ''Партия''). <ref>H.Palli. Kui raudpea läks. Eesti Raamat. Tallinn. 1967</ref>
Sõna "partei" on tänapäevastesse keeltesse tulnud [[ladina keel]]est, kus sõna ''pars'' tähendab 'osa tervikust'. [[Eesti keel]]de on see üle võetud laenuna [[saksa keel]]est.
 
ParteiEnne algnetänase tähendustähenduse onomandamist olnudkasutati seda sõna muuhulgas ka luure- või rüüstesalkrüüstesalga kohta (saksa keeles ''Part(h)ei'', vene keeles ''Партия''). <ref>H. Palli. Kui raudpea läks. Tallinn, Eesti Raamat. Tallinn., 1967.</ref>.
 
[[20. sajand]]i alguse Eestis sõltus poliitiliste liikumiste nimetus nende maailmavaatest. Vasakpoolsed, peamiselt töölisklassi huve esindavad organisatsioonid kasutasid ametlikus nimes võõrsõna "partei"; neile vastanduvad parempoolsed ja rahvuslikumad liikumised eelistasid kasutada omakeelset sõna "erakond". Kaasaegses eesti keeles see ideoloogiline eristus enam ei kehti ja põhimõistena on kinnistunud "erakond". Siiski leidub ka tänapäeva Eestis erakondi, kes eelistavad kasutada ametlikus nimes sõna "partei" (näiteks [[Eesti Iseseisvuspartei]], [[Eesti Vasakpartei]]).
 
==Vaata ka==