Organisatsioonipsühholoogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Organisatsiooniteooria''' on rakenduspsühholoogia haru, mis rakendab üldpsühholoogia, organisatsiooniteooria ja sotsioloogia tulemusi inimeste ja rühmade k...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 11. aprill 2014, kell 06:29

Organisatsiooniteooria on rakenduspsühholoogia haru, mis rakendab üldpsühholoogia, organisatsiooniteooria ja sotsioloogia tulemusi inimeste ja rühmade käitumise kohta organisatsioonides praktiliste probleemide lahendamiseks. Nende probleemide seas on:

Organisatsioonipsühholoogia teemade seas on:

  • töötajate värbamine ja väljavalimine
  • organisatsioonisisene väljaõpe ja töötajate paigutamine ametikohtadele
  • rühmasisesed ja rühmadevahelised töö- ja koostöövormid
  • juhtimise vormid ja nende mõju
  • otsustamine
  • hindamine
  • probleemilahendus
  • inimese ja tehnika suhted
  • organisatsiooni tervise, muutumise, arengu, kasvu ja kohanemise tingimused
  • kommunikatsioon
  • kaasamine
  • organisatsiooni struktuur ja organisatsioonikultuur
  • organisatsioonidevahelised suhted


Uuritakse nii organisatsiooni liikmete mõju organisatsioonile kui ka organisatsiooni mõju oma liikmetele. Organisatsiooni käsitatakse dünaamilise keskkonnana, mille struktuurid protsessid tingivad indiviidide ja rühmade hoiakuid ja käitumist organisatsioonis ja väljaspool seda. 1990ndatel hakati rohkem rõhku panema teadvustamata ja irratsionaalsetele protsessidele ning reaalsuse sotsiaalsele konstueerimisele.

Organisatsioonipsühholoogiat rakendatakse organisatsiooni arendamise ja personali arendamise nõustamisel ning juhtimis- ja koostööprobleemide lahendamisel.

Organisatsioonipsühholoogia piirneb muu hulgas tööstuspsühholoogia, organisatsiooniteooria, tööpsphholoogia ja organisatsioonikäitumise uurimisega. Sageli ühendatakse tööpsühholoogia ja organisatsioonipühholoogia töö- ja organisatsioonipsühholoogia nime alla.

Ajalugu

20. sajandi alguses tekkis USA-s tööstuspsühholoogia, mis tegeles muu hulgas personali värbamise ja valiku probleemidega. 1920ndatel ja 1930ndatel hakati rohkem huvi tundma organisatsiooniprobleemide psühholoogiliste seletuste vastu. Näiteks Hawthorne'i uuringud näitasid rühmanormide ja sotsiaalsete suhete mõju töömotivatsioonile ja toodangule.

Eraldi distsipliinina kujunes organisatsioonipsühholoogia välja 1960ndatel Edgar Scheini ja Chris Argyrise eestvedamisel.