Närvikiud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Närvikiuks''' ([[ladina keel]]es ''neurofibra'') nimetatakse enamiku [[närvisüsteem]]iga loomade [[närvirakk|närvirakust]] algavat eferentset haru
Närvikiudude areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui indiviiditi.
== Liigitus ==
=== Ümbrise alusel ===
Närvirakkude jätkete ümbrise alusel eristatakse müeliinkiude, mida ümbritseb [[Schwanni kest]] ja sellele järgnev fosfolipiide ning valku sisaldav müeliintupp ja müeliinita kiude, mida ümbritseb [[neurogliia]]st koosnev Schwanni kest.<ref>[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 183, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>
Müeliinkiud moodustavad [[peaaju|pea]]- ja [[seljaaju]] [[valgeaine]].
=== Funktsiooni alusel ===
Funtsiooni alusel eristatakse kahte tüüpi närvikiude:
*aferentseid ehk sensiibleid ehk tundenärvikiude
*eferentseid ehk motoorseid närvikiude.
=== Morfoloogia ja juhtekiiruse alusel ===
*A-närvikiud ehk A-kiud - müeliintupega kaetud kiud, mis juhib impulsse kiiresti, jaguneb alfa-, beeta-, gamma- ja deltakiuks;
*B-närvikiud ehk B-kiud - autonoomse närvisüsteemi kuuluvad müeliintupega närvikiud, mille juhtekiirus on 3 kuni 15 m/s;
*C-närvikiud ehk C-kiud - autonoomse närvisüsteemi kuuluvad müeliintupega närvikiud, mille juhtekiirus on 0,7 kuni 2,3 m/s.
[[Madu]]del eristatakse nii müeliinkiude kui müeliinita kiude ja need moodustavad närvikiudude kimpe. Närvikiudude funktsioonid on erinevates kehapiirkondades erinevad, nii osalevad [[kolmiknärv]]ist väljuvad närvikiud ja - kimbud madudel ka [[termolokatsioonielund]]ite funktsioneerimises, sh [[saakloom]]ade ning vaenlaste vastu suunatud ründel.
==Viited==
| |||