Alfred Binet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
24. rida:
Pärast hüpnoosiga seotuse tõttu professionaalse heakskiidu
saamise ebaõnnestumist pöördus Binet uurima inimese arengut. Selleks andis
tõuke Binet’ kahe tütre, Marguerite ja Armande, sünd. Binet nimetas tütart Armande’t subjektivistiks ning Margueritet objektivistiks, töötas välja mõisted ''introspektsioon'' ja ''eksterospektsioon. ''21-aastase perooodi jooksul avaldas Binet rohkem kui 200 raamatut, artiklit ja ülevaadet eksperimentaal-, arengu-, hariduse-, sotsiaal- ja eristava psühholoogia valdkonnas (Siegler, 1992). Bergin’i ja Cizek’i (2001) arvates võis Binet töö mõjutada Jean
Piaget’d, kes hiljem töötas Binet’ töökaaslase Théodore Simoniga 1920. aastal. Binet
uurimistöö tütardega aitas tal välja töötada intelligentsuse ideed, eriti
46. rida ⟶ 42. rida:
töötades kohtus Binet ka Théodore Simoniga, kes asus Binet juhendamise all
doktoritööd kirjutama. See oli nende pika ja viljaka koostöö alguseks. Selle
aja jooksul rajasid Binet ja Simon koos prantsuse psühholoogia väljaande ''L'Annee psychologique''''.
=== Hilisem karjäär ja Binet'-Simoni test ===
57. rida ⟶ 52. rida:
kaaslasega vaimupuudega laste komisjoni, mille peamiseks küsimuseks oli, kuidas
eristada lapsi, kellel võib esineda õppimishäireid, mis võiksid paigutada nad
erivajaduste klassi. 1903. aastal avaldas Binet raamatu ''L'Etude experimentale de l'intelligence'' ''(Intelligentsuse Eksperimentaalsed Uuringud'').
Pärast raamatu
92. rida ⟶ 85. rida:
silmitsi küsimusega, kuidas vastata mitmekülgse populatsiooni vajadustele samal
ajal arvestades ühiskonna nõudmistega.
1908. aastal nägi [[Henry H. Goddard]], eugeenika edasiviija, vaimse võimekuse testimise kasutust valge rassi
üleoleku tõendamisel. Goddard tõi Binet-Simoni Skaala Ameerika Ühendriikidesse
ja tõlkis selle inglise keelde. [[Lewis Terman]] seejärel standardiseeris
| |||