Aleksander Nevski: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib Venemaa väejuhist ja pühakust; kümnevõistleja kohta vaata artiklit [[Aleksandr Nevski]]; jõelaeva kohta vaata artiklit [[Aleksandr Nevski (1957)]].}}
 
{{keeletoimeta}}
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}}
[[File:AlexanderNevskyTitul.jpg|thumb|Aleksander Nevski]]
10. rida:
 
== Noorus Novgorodi vürstina==
[[Novgorodi vabariik]] oli 13. sajandil seisulikuseisusliku demokraatliku korraga vabariik, kus esinduskoguks oli [[veetše]], kes sõjaliste ja haldusülesannete täitmiseks valis teistest vürstiriikidest riigi valitseja – vürsti. Sõltuvalt valitud vürsti ja Novgorodi esindajate omavahelistest suhetest võidi vürst valitsemisest vabastada ja pagendada. Samas aga toimus võimuvõitlus NovorodiNovgorodi vabariigi ja Kiievi suurvürstiriigi vahel toimus võimuvõitlus domineerimise eest Põhja-Venemaa ja [[Ukraina]] [[Slaavi vürstiriikide loend|slaavi vürstiriikide]] üle.
 
[[1226]]. aastal kutsuti [[Jaroslav Vsevolodovitš]] uuestiNovgorodi vürstiks Novgorodi, kuid [[1228]]. aastal oli sunnitaudta lahkumasunnitud 1228lahkuma. aastalUuteks vürstideks ningkuulutati 9-aastane Fjodor Jaroslavitš ja 8-aastane Aleksandr Jaroslavitš, määratikelle bojaariregendiks Fjodoroli Danilovitšibojaar järelvalveFjodor allDanilovitš, [[Novgorodi vürst]]iks, kuid juba [[1229. aastal]] olid nadka nemad samuti sunnitud NogorodistNovgorodist lahkuma. [[1230]]. aastal kutsuti Jaroslav Vsevolodovitš 3.kolmandat korda valitsema Novgorodi vürstinavalitsema, kus agakuid reaalselt jäid valitsema taas tema pojad Fjodor Jaroslavitš (kes suri [[1233]]. aastal) ja Aleksandr Jaroslavitš.
 
[[1234]]. aastal osales 14-aastane [[Aleksandr Jaroslavitš]] koos oma isa, [[Kiievi suurvürstPihkva]]i ja [[Jaroslav VsevolodovitšPerejaslavl|Perejaslavli]]i, Pihkva ja Perejaslavli ning Novgorodi vägedega sõjakäigus [[Tartu|Dorpat]]i piirkonda, kus [[Emajõgi|Emajõe]] lähedal toimunud lahingus võitsid vene väed võitsid [[Mõõgavendade ordu|Mõõgavendade ordut]] vägesi ja sõlmisid rahulepingu ordumeistri [[Wolquin]]iga, mis kestis 4neli aastat. Vene ajalootõlgenduse järgikohaselt tekkiskitekkis antud rahulepingu järgi [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnal]] kohustus maksta Novgorodile [[Tartu maks]]u Novgorodile. Samal aastal osales Aleksandr Jaroslavitš koos isaga sõjakäigus leedulaste vastu.
 
[[1236]]. aastal sai Jaroslav Vsevolodovitš taas Kiievi suurvürstiks ning 16-aastane Aleksandr Jaroslavitš sai Novgorodi iseseisvaks valitsejaks.
 
1236. aasta [[Saule lahing]]u järel loodi [[1237]]. aastal [[Liivimaa ordu]], kes sõlmis [[Taani kuningas|Taani kuningaga]] [[1238]]. aastal [[Stensby leping]]u ning aastatel [[1240]]–[[1241]] vallutasid Liivimaa ordu ja Taani väed [[Pihkva]] ja [[Vadjamaa]]. Endises Nogorodi vürstiriigist sõltuvuses olnud Pihkvas seati ametisse ordu[[foogt]]id ja Vadjamaale ehitati [[Koporje]] linnus. Relvastatud vastasseis [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja sakslaste vahel algas juba [[1233]]. aastal, kui endine [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] vürst [[Jaroslav Vladimirovitš]], koos [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]]st pagendatud/põgenenud bojaaridega ning sakslastega vallutasid [[Irboska]], kuid olid sunnitud taganema. [[1240]]. aastal kordus kallaletung, seekord vallutati peale [[Irboska]] ka veel [[Pihkva]] ning valitseti seal kuni 1242. aasta [[Jäälahing]]u kaotuseni.
[[File:Mongol Empire map.gif|pisi|[[Mongolite riik|Mongolite riigi]] laienemine]]
Talvel 1237/-1238 toimus Kirde-VenemaaleVenemaal mongoli invasioon, mille käigus vallutati linnad [[Vladimir]], [[Suzdal]] ja [[Rjazan]], kuid mongoli-tatari sõjaretked ei ulatunud Aleksandr Jaroslavitši valitsetavate aladeni, kuid. 1239. aastal sai Kiievi suurvürstiks jällegi Aleksandr Jaroslavitši isa Jaroslav Vsevolodovitš.
 
===1240. aasta Neeva lahing ===
{{Vaata|Neeva lahing}}
1240. aasta suvel maabusid rootsi väed [[Vadja viiendik]]ul [[Ingeri]]s, [[Neeva]] jõe lisajõe [[Ižora jõgi|Ižora]] suudmes, kus. [[15. juuli]]l nende laagrit rünnanudründasid 20-aastase AleksandrAleksander Jaroslavitši juhtimiseljuhitud väed nende laagrit ning võitsid lahingu. [[Neeva lahing]]u võidu eest sai ta omaAleksander hüüdnime "Nevski".
 
Pärast lahingu võitu agahalvenesid halvenesidAleksander temaNevski ainuvõimupüüdluste pärast suhted teda sõjapealikuks valinud [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstiriigi]] bojaaridega ning ta lahkus (aeti ära) [[Novgorod]]ist [[Perejaslavl]]i.
 
=== 1242. aasta Jäälahing ===
{{Vaata|Jäälahing}}, ''[[Ristisõjad Venemaal]]''
[[1240]]. aastal tegi Liivimaa ordu, Taani kuninga vasallide sõjaretk [[Vadjamaa]]le (kuhu ehitati ka puidust [[Koporje linnus]]), 1241. aastal kutsuti Aleksander Nevski uuesti valitsema Novgorodi vürstinavalitsema. [[1241]]. aastal vallutas Aleksander Nevskita sakslaste käes olenudolnud linnuse [[Koporje]]sKoporjes ja hävitas selle. [[1242]]. aastal vallutas Aleksander Nevski koos venna [[Andrei II Jaroslavitš|Andrei]] Suzdali vägedega tagasi Pihkva ja Irboska. Pihkva tagasivallutamise järel tegi Aleksander Nevski eelvägi sõjaretke Tartumaale, kus kokkupõrkes orduvägedega purustati lahingus.
 
[[5. aprill]]il [[1242]]. aastal juhtis tollal 22-aastane Aleksander Nevski koos venna [[Andrei II Jaroslavitš|Andreiga]] vene vägesid [[Jäälahing]]us [[Tartu piiskop]]i, [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ja teiste [[Saksa ordu]]sse kuuluva [[Liivi ordu]] vägede vastu. Võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire.
 
Liivi orduga rahulepinguRahulepingu sõlmimise järel jätkas Aleksander Nevski Novgorodi kaitsetkaitsmist sõjaretkeidsõjaretki sooritavate leedu vürstide vastu, [[1245]]. aastaleest.
 
[[1256]]. aastal, Aleksandri viibimise ajal [[Vladimir]]is, tegid Liivimaa sakslastesakslased, [[Taani kuninga vasallid]], [[hämelased]], [[soomlased]] ja rootsi väed retke [[Novgorodimaa]] valdustesse [[Ingeri|Ingeris]]sse, [[Narva jõgi|Narva jõe]] idakaldapiirkonda ning vastusõjakäigus suundusididakaldal. Novgorodi väed, sõjaretketegid juhtimaAleksandri naasnudjuhtimisel Aleksanderigavastusõjakäigu Rootsi võimu all olevasse [[Soome|Soomesse]], [[Koporje]] ja [[Laadoga]] ääres asunud [[häme]]lastehämelaste piirkonda.
 
== Kiievi suurvürstina==
=== Suhted Kuldhordiga ===
Peale isa, [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] suurvürsti [[Jaroslav Vsevolodovitš]]iVsevolodovitši, surma [[1247]]. aastal ning tema järglase Svjatoslav Vsevolodovitši troonilt tõukamist venna [[Andrei II Jaroslavitš]]iJaroslavitši poolt ning valitsemist, reisis Aleksander Nevski koos venna Andrei II Jaroslavitšigavennaga [[Karakorum]]i, kus viibisid kuni 1249. aastani, mil Aleksander Nevski sai [[Kuldhord]]i valitsejalt [[Batu-khaan]]ilt [[1252]]. aastal loa tema [[vasall]]ina valitseda [[Kiievi suurvürstiriik]]isuurvürstiriiki, [[Novgorodi vürstiriik]]ivürstiriiki ja Lõuna-Venemaa [[Perejaslavli vürstiriik]]i. Tema vennale Andrei II Jaroslavitšile anti [[jarlõkk]] [[Vladimiri vürstiriik|Vladimiri vürstiriigi]] valitsemiseks. ja nadVennad tegid mongolitega koostööd mongolitega, säilitades seeläbi vürstitiitli ja nominaalse võimu.
 
[[Mongoli invasioon Euroopas|Mongoli invasiooni laienedes Euroopas]] ([[:en:Mongol invasion of Europe|en]]) püüdis [[Rooma paavst]] [[Innocentius IV]] moodustada [[roomakatoliku kirik]]u ja [[kreekakatoliku kirik]]u usutunnistusega riikide liitu Rooma paavsti juhtimise all, kuid. Aleksander Nevski loobus liidust Euroopa riikidega ning valis sõltuvuse ja vasallisuhted Kuldhordiga.
 
Talvel 1250/-51 arendasabiellus Aleksander Nevski vend Andrei Jaroslavitš liitlassidemeid ja abiellus [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia]] vürsti Danilo Romanovitši tütrega aga. [[1252]]. aastal vallutasid mongolid Vladimiri vürstiriigi, kuna Andrei Jaroslavitš kavandas mongolivastast sõjalist liitu [[roomakatoliku kirik]]ukiriku vasallide Rootsi ja Liivi orduga ning. Andrei II Jaroslavitš põgenes [[Rootsi]] ja uue [[Kuldhord]]i khaani [[Möngke-khaan]]i poolt anti jarlõkk Vladimiri vürstiriigi valitsemiseks samuti Aleksander Nevskile.
 
Järgnevalt [[Vladimiri suurvürst]]ina viis Aleksander Nevski läbi Kuldhordi vasallina ja andameid tasudesellu rahumeelset politikatpoliitikat, mis välistas uute sõjaretkede ja laastamise talle allunud territooriumitel, kuid samas täitistäites Kuldhordi nõudeidnõudmisi elanike (va [[vaimulik]]ud) maksustamisel ja neilt maksude väljanõudmisel, mis hoidis ära uued sõjaretked ja laastamise talle allunud territooriumil. 1257. aastal saadeti Venemaale mongoli loendajad, kes viisid läbi maksustamiseks vajalikku elanikeloenduse Suzdali-, Rjazani- ja Muromimaal, kuid Novgorodimaal põrkusid vastupanule, mida toetas ka Novgorodis valitsenud Aleksander Nevski poeg [[Novgorodi vürst|vürst]] Vassili Aleksandrovitš. Aleksander Nevski pagendas Vassili Aleksandrovitši Suzdalisse ja karistas karmilt Novgorodi elanikke. NovgorodiElanikeloendus maksustamiseks elanikeloendusNovgorodis viidi läbi hordi esindajate poolt Aleksander Nevski vägede kaitse all.
 
[[1262]]. aastal sõlmis Aleksander Nevski rahulepingu Leedu vürsti [[Mindaugas]]ega ja saatis vene väed, poja Dmitri Aleksandrovitši juhtmisel, koos [[Polotski vürst]]i vägedega sõjakäigule [[Vana-Liivimaa]]le, [[Liivi ordu]] vastu [[Tartu piiskopkond]]a.
 
1262. aastal viibis Aleksander Nevski Kuldhordi pealinnast [[Sarai]]s, kust tagasiteel suri ta [[Gorodets]]is ning maeti esialgselt [[Vladimir]]i linnaslinna. 1723. aastal viidi põrm üle [[Schlüsselburg]]i ja [[1724]]. aastal [[Peterburi]], 1753. aastal paigutati põrm [[Püha Kolmainu kirikussekirik|Püha Aleksander NevskiKolmainu kirikusse]] Peterburis.
 
== Isiklikku ==