Ava peamenüü

Muudatused

Parandatud ja täiendatud
'''Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest''' on [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] otsusega [[16. november|16. novembril]] [[1988]] vastu võetud dokument, millega kuulutati Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgeimaksdeklareeris [[organ]]iksoma [[Eestiseaduste NSV]]ülimuslikkust [[territoorium]]il ja kinnitati Eesti NSV [[suveräänsus]]t NSVterritooriumil. Liidu koosseisus.
 
Ühtlasi võttis Ülemnõukogu vastu sellekohase [[põhiseadus]]e muudatuse Eesti NSV õigusaktide ülimuslikkusest [[NSV Liit|NSV Liidu]] seaduste suhtes.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/27851 Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Seadus Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV konstitutsioonis (põhiseaduses)] – ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja 1988, 48, 684.</ref><ref>[http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Iseseisvuse_taastamine_ja_neljas_p%C3%B5hiseadus_1992-%E2%80%A6/ Iseseisvuse taastamine ja neljas põhiseadus (1992-…)] www.estonica.org</ref>
16. november on deklaratsiooni vastuvõtmise tähistamiseks kuulutatud [[taassünnipäev|taassünnipäevaks]]. <ref>[http://kultuuriaken.tartu.ee/?form=taht&docid=52 Taassünnipäev] kultuuriaken.tartu.ee (Kasutatud 11.06.2012.)</ref>
 
Deklaratsiooni kohaselt kuulub Eesti NSV-le tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtu[[organ]]ite näol kõrgeim võim oma [[territoorium]]il, Eesti NSV [[suveräänsus|suveräniteet]] on terviklik ja jagamatu ning Eesti NSV edasine staatus NSV Liidus peab olema määratud liidulepinguga.
 
Samal päeval võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu ka [[Resolutsioon liidulepingust|Resolutsiooni liidulepingust]].
 
[[Enn Sarv]]e hinnangul tähistas Eesti NSV Ülemnõukogu suveräänsusdeklaratsioon 16. novembrist 1988 koos seda rakendava seadusega "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV konstitutsioonis (põhiseaduses)" eesti rahva vabanemisprotsessi juriidilist algust. 16. novembri kolmas dokument, ettepanek NSV Liiduga liidulepingu sõlmimiseks, taandas toimunu aga NSV Liidu siseriikliku seadusloome ürituseks, tegelikult nurjunud katseks seadustada ENSV-nimelise haldusühiku kuulumist N. Liidu koosseisu ja saavutada sellele territoriaalautonoomia.<ref>Enn Sarv. "Eesti riigi taastamine ja järjepidevus". – ''Õiguse vastu ei saa ükski. Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus''. Tartu: Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, 1997. ISBN 9985604075 [http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/214-oiguse-vastu-ei-saa-uekski?start=8 ]</ref>
 
[[26. november|26. novembril]] võttis [[NSVL Ülemnõukogu]] vastu seadluse "16. novembril 1988 vastuvõetud Eesti NSV seaduse "Muudatuse ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV konstitutsioonis (põhiseaduses)" ja Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsiooni "Eesti NSV suveräänsusest" mittevastavuse kohta [[NSV Liidu konstitutsioon]]i ja NSV Liidu seadustega".
 
16. november on deklaratsiooni vastuvõtmise tähistamiseks kuulutatud [[taassünnipäev|taassünnipäevaksTaassünni päev]]aks. <ref>[http://kultuuriaken.tartu.ee/?form=taht&docid=52 Taassünnipäev] kultuuriaken.tartu.ee (Kasutatud 11.06.2012.)</ref>
 
==Tekst==
Eesti NSV suveräänsusest
 
Eesti rahvas on Läänemere kallastel oma maad harinud ja kultuuri arendanud enam kui viis tuhat aastat. 1940. aastal sai rahvuslikult homogeensest, suveräänsest Eesti Vabariigist Nõukogude Nõukogude Liidu koostisosa, seejuures nähti ette suveräänsusgarantiide säilimine ja rahvuse õitseng. Stalinismi- ja stagnatsiooniaja sisepoliitika ignoreeris neid garantiisid ja seisukohti. Selle tulemusena on Eestimaal kujunenud eestlastele kui põhirahvusele ebasoodus demograafiline situatsioon, looduskeskkond on paljudes vabariigi piirkondades katastroofiolukorras, majanduse jätkuv destabiliseerimine mõjub negatiivselt kogu vabariigi elanikkonna elatustasemele.
 
Eesti NSV Ülemnõukogu näeb raskest olukorrast vaid ühte väljapääsu: Eestimaa edasine areng peab toimuma suveräänsuse tingimustes. Eesti NSV suveräniteet tähendab, et talle kuulub tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräniteet on terviklik ja jagamatu. Selle kohaselt peaks vabariigi edasine staatus NSV Liidus olema määratud liidulepinguga.
Anonüümne kasutaja