Eduard von Dellingshausen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Eduard von Dellingshausen.jpg|pisi|Eduard von Dellingshausen]]
'''Eduard Julius Alexander von Dellingshausen''' ([[31. märts]] [[1863]] [[Tallinn]] – [[9. juuli]] [[1939]] [[Potsdam]]) oli [[baltisakslased|baltisaksaEestimaa]] poliitik, [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] aastatel [[1902]]–[[1918]].
 
Eduard von Dellingshauseni isa oli [[Nikolai von Dellingshausen]], kes oli samuti Eestimaa rüütelkonna peamees ning tegeles matemaatika ja loodusteadustega, avaldades mitmeid selleteemalisi traktaate. Dellingshausenil oli ka vanem vend, kelle nimeks oli samuti Nikolai, ning kaks õde.
6. rida:
Dellingshausen omandas keskhariduse [[Tallinna toomkool]]is ning õppis seejärel aastatel [[1880]]–[[1884]] isa mõjutusel [[Tartu Ülikool]]is füüsikat. Ta täiendas end aastatel [[1885]]–[[1886]] veel [[Berliin]]is ja [[München]]is, kuid doktoritöö kirjutamiseni siiski ei jõudnud, sest perekonna rahalised vahendid ei võimaldanud tal kauem välismaal viibida. Seetõttu naasis ta Eestimaale, kus asus majandama Virumaal asuvaid peremõisaid.
 
Aastatel [[1887]]–[[1902]] tegeles Dellingshausen eestkätt mõisamajandusega, kuid tegutses samal ajal ka mitmetes [[omavalitsus]]ametites, osaledes aktiivselt ka [[Eestimaa maapäev]]adel. [[1902]]. aastal seati ta üles Eestimaa rüütelkonna peamehe kandidaadiks ning osutuski valituks. Osava diplomaadina oskas ta läbi saada nii [[Eestimaa kuberner]]ide kui ka [[Venemaa keisrikoda|Venemaa keisrikojaga]] ning [[baltisaksaEestimaa aadelrüütelkkond|baltisaksaEestimaa aadli]] huve edukalt esindada. Lisaks peamehe ametile kuulus Dellingshausen ka [[Venemaa keisririigi RiigiduumaRiiginõukogu]]sse.
 
[[1917]]. aastal, kui baltisaksa rüütelkondi ähvardas enamlastepoolne likvideerimine, otsustas Dellingshausen sidemed [[Venemaa]]ga katkestada ning kuulutas 13. detsembril [[Eestimaa hertsogkondhertsogiriik|Eestimaa hertsogkonnahertsogiriigi]] [[Nõukogude Venemaa]]st sõltumatuks. Samuti esitas ta [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigile]] palve Eestimaa okupeerida. Sellest said aga teada enamlased, kes [[1918]]. aasta jaanuaris Dellingshauseni vangistasid ja kogu Balti aadli [[lindprii]]ks kuulutasid. Jaanuarist märtsini 1918. aastal viibis Dellingshausen koos teiste juhtivate baltisakslastega Petrogradis [[Krestõ vangla]]s ning ta mõisteti nõukogudevastase tegevuse eest surma. Tänu Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud [[Brest-Litovski rahuleping]]u tingimustele õnnestus tal hukkamist vältida ning ta naasis Eestimaale.
 
[[1918]]. aastal [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal Eestis töötas Dellingshausen koos teiste baltisakslaste juhtidega [[Balti hertsogiriik|Balti hertsogiriigi]] loomise nimel. Kui see ebaõnnestus, siis otsustas ta koos perega Eestist lahkuda.
 
Alates 1918. aasta detsembrist kuni oma surmani elas Dellingshausen Saksamaal. Ta on maetud aga Eestisse, Haljala surnuaia Dellingshausenite hauaplatsile Lääne -Virumaal.
 
==Isiklikku==
39. rida:
*''Die Baltischen Landesstaaten unter russischer Herrschaft 1710–1918 und die Gegenwärtige Lage im Baltikum'' (1926).
*''Die Entstehung, Entwicklung und aufbauende Tätigkeit der Baltischen Ritterschaften'' (1928).
*''Im Dienste der Heimat!'' (1930, eesti keeles: ''Kodumaa teenistuses: Eestimaa rüütelkonna peamehe mäestusedmälestused''
**1994 ja
**2011, raamatusari [[Eesti Mälu (raamatusari)|Eesti Mälu]]