Erinevus lehekülje "Mimas (kuu)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Mimase pindala on natuke väiksem kui [[Hispaania]] pindala. Mimase väike tihedus, 1,15 g/cm³, viitab sellele, et ta koosneb peamiselt [[vee]] jääst ning vähesest osast kivimaterjalist. [[looded|Loodete]] mõjul on ta kuju muutunud pisut kanamuna taoliselt piklikuks ning ta pooluste suunaline diameeter on umbes 10% suurem kui [[ekvaator|ekvatoriaalne]] diameeter. Mimase ellipsoidne kuju on selgemini märgatav kosmosesondi [[Cassini]] abil tehtud viimasematel piltidel.
 
Kõige eripärasemaks moodustiseks Mimasel on suur [[impaktkraater]] läbimõõduga 130 kilomeetrit. Kraater on nimetatud Mimase avastaja, Herscheli järgi. Herscheli kraatri diameeter on peaaegu kolmandik Mimase enda diameetrist. Kraatri servad on umbes 5 km kõrged, mõnes kohas on kraater kuni 10 km sügav. Kraatri keskel asuva, peale kokkupõrget tekkinud mäe kõrguseks on 6 km. Kui võrrelda Mimast [[Maa]]ga ja jätta Herscheli kraatri diameetri ja Mimase diameetri vaheline suhe samaks ning teisendada see Maale, siis Maa peal oleks sellise kraatri läbimõõduks üle 4000 kilomeetri, ehk pindalalt suurem kui [[Austraalia]] manner. Kokkupõrge, mille tulemusel Herscheli kraater Mimasel tekkis, oli ilmselt nii tugev, et peaaegu purustas selle taevakeha.
Kraatri suhtes vastaspoolsel küljel võib Mimasel näha murranguid, mis võisid tekkida siis kui kokkupõrkest tingitud lööklained liikusid läbi Mimase.