Redaktsioon: 8. aprill 2014, kell 08:02 redigeeri Mustvalge (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 2158 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. aprill 2014, kell 08:09 redigeeri eemalda Mustvalge (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 2158 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
7. rida: Mimase pindala on natuke väiksem kui [[Hispaania]] pindala. Mimase väike tihedus, 1.15 g/cm³, viitab sellele et ta koosneb peamiselt [[vee]] jääst ning vähesest osast kivimaterjalist. [[looded\|Loodete]] mõjul on ta kuju muutunud pisut kanamuna taoliselt piklikuks ning ta pooluste suunaline diameeter on umbes 10% suurem kui [[ekvaator\|ekvatoriaalne]] diameeter. Mimase ellipsoidne kuju on selgemini märgatav kosmosesondi [[Cassini]] abil tehtud viimasematel piltidel. Kõige eripärasemaks moodustiseks Mimasel on suur impaktkraater, läbimõõduga 130 kilomeetrit. Kraater on nimetatud Mimase avastaja, Herscheli järgi. Herscheli kraatri diameeter on peaaegu ~~kolmandi~~kolmandik ~~mimase~~Mimase enda diameetrist. Kraatri servad on umbes 5 km kõrged, mõnes kohas on kraater kuni 10 km sügav. Kraatri keskel ~~asuv~~asuva peale kokkupõrget tekkinud mäe kõrguseks on 6 km. Kui võrrelda Mimast [[Maa]]ga ja jätta Herscheli kraatri diameetri ja Mimase diameetri vaheline suhe samaks ning teisendada see Maale, siis Maa peal oleks sellise kraatri läbimõõduks üle 4000 kilomeetri, ehk pindalalt suurem kui [[Austraalia]] manner. Kokkupõrge, mille tulemusel Herscheli kraater Mimasel tekkis, oli ilmselt nii tugev, et peaaegu purustas selle taevakeha. Kraatri suhtes vastaspoolsel küljel võib Mimasel näha murranguid, mis võisid tekkida siis kui kokkupõrkest tingitud lööklained liikusid läbi Mimase. Mimase pind on tihedalt kaetud kraatritega, kuid ükski neist pole lähedaltki nii suur kui on Herscheli kraater. Kuigi Mimase pind on tihedalt täis kraatreid, ei ole need taevakehal ühtlaselt jaotunud. Enamik pinnast on kaetud kraatritega, mille diameetriks on umbes 40 km, kuid lõunapooluse ümber ei leidu üldiselt kraatreid ~~mille diameeter oleks~~diameetriga üle 20 km. Mimasel leidub üldiselt kolme tüüpi pinnastruktuure: 1) [[kraater\|kraatrid]], 2) sügavad, piklikud ja järskude servadega alangud, 3) kraatrite ketid, ehk kraatrid, mis tekivad siis kui meteoor tabab taevakeha väga madalal nurgal, põrgates seal nagu lutsukivi. ==Viited==

Mimas (kuu): erinevus redaktsioonide vahel