Mimas (kuu): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'pisipilt|rght| Saturni kuu Mimas. Näha on ka Mimase suurim kraater - Herscheli kraater '''Mimas''' (ka '''Saturn I''') on Saturni üks kuudest, mi...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 8. aprill 2014, kell 06:16

Mimas (ka Saturn I) on Saturni üks kuudest, mis avastati 1789 aastal William Herscheli poolt.[1] Oma nime on ta saanud Kreeka mütoloogiast hiiglase Mimase järgi, kes oli jumalanna Gaia üks poegadest.

Saturni kuu Mimas. Näha on ka Mimase suurim kraater - Herscheli kraater

Oma diameetriga 396 km on Mimas kõikidest päikesesüsteemis olevatest kuudest suuruselt kahekümnes ning ta on väikseim taevakeha päikesesüsteemis, mis on muutunud ümaraks iseenda gravitatsiooni toimel.

Mimase pindala natuke väiksem kui on Hispaania pindala. Mimase väike tihedus, 1.15 g/cm³, viitab sellele et ta koosneb peamiselt [[|vee jääst ning vähesest osast kivimaterjalist. Loodete mõjul on ta kuju muutunud pisut kanamuna taoliselt piklikuks ning ta pooluste suunaline diameeter on umbes 10% pikem kui ekvatoriaalne diameeter. Mimase ellipsoidne kuju on selgemini märgatav kosmosesondi Cassini abil tehtud viimasematel piltidel.

Kõige eripärasemaks moodustiseks Mimasel on suur impaktkraater, läbimõõduga 130 kilomeetrit. Kraater on nimetatud Mimase avastaja, Herscheli järgi. Herscheli kraatri diameeter on peaaegu kolmandi mimase enda diameetrist. Kraatri servad on umbes 5 km kõrged, mõnes kohas on kraater kuni 10 km sügav. Kraatri keskel asuv peale kokkupõrget tekkinud mäe kõrguseks on 6 km. Kui võrrelda Mimast Maaga ja jätta Herscheli kraatri diameetri ja Mimase diameetri vaheline suhe samaks ning teisendada see Maale, siis Maa peal oleks sellise kraatri läbimõõduks üle 4000 kilomeetri, ehk pindalalt suurem kui Austraalia manner. Kokkupõrge, mille tulemusel Herscheli kraater Mimasel tekkis, oli ilmselt nii tugev et peaaegu purustas selle taevakeha. Kraatri suhtes vastaspoolsel küljel võib Mimasel näha murranguid, mis võisid tekkida siis kokkupõrkest tingitud lööklained liikusid läbi Mimase.

Mimase pind on tihedalt kaetud kraatritega, kuid ükski neist pole lähedaltki nii suur kui on Herscheli kraater. Kuigi Mimase pind on tihedalt täis kraatreid ei ole need taevakehal ühtlaselt jaotunud. Enamik pinnast on kaetud kraatritega, mille diameetriks on 40 km, kuid lõunapooluse ümber ei leidu üldiselt kraatreid mille diameeter oleks üle 20 km.

Mimasel leidub üldiselt kolme tüüpi pinnastruktuure: 1) kraatrid, 2) sügavad, piklikud ja järskude servadega alangud, 3) kraatrite ketid, ehk kraatrid, mis tekivad siis kui meteoor tabab taevakeha väga madalal nurgal põrgates seal nagu lutsukivi.

Viited

  1. Herschel, W. (1790). "Account of the Discovery of a Sixth and Seventh Satellite of the Planet Saturn; With Remarks on the Construction of Its Ring, Its Atmosphere, Its Rotation on an Axis, and Its Spheroidical Figure". Philosophical Transactions of the Royal Society of London. 80 (0): 1–20. DOI:10.1098/rstl.1790.0001.