Rootsi-Poola sõda (1617–1618): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{Mall:Sõjaline konflikt |konflikt=Poola-Rootsi sõda (1617–1618) |osa= Poola-Rootsi sõjast |pilt= |pildiallkiri= |aeg=1617–[[1618]...' |
Resümee puudub |
||
9. rida:
|osaline1=[[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|25px]] [[Rzeczpospolita]]
|osaline2=[[Pilt:Lilla riksvapnet.svg|25px]] [[Rootsi]]
|väejuht1=[[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[Wolmar Farensbach]]<br>[[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[Pärnu vojevood]] [[Maciej Dembiński]]<br>[[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[Leedu välihetman]] [[Krzysztof Mikołaj Radziwiłł]]<br> [[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[Jan Siciński]]<br>
|väejuht2=[[Pilt:Lilla riksvapnet.svg|20px]] [[Gustav II Adolf]]<br> [[Pilt:Lilla riksvapnet.svg|20px]] [[kindralsõjakomissar]] [[Adam Schrapfer]]
|jõud1=
|jõud2=
28. rida:
1617. aasta juunis saabusid rootsi väed Väina jõe suudmesse nelja Rootsi sõjalaevaga ning võtsid Farensbachilt üle, Väina jõe suudmes asunud Daugavgriva kindluse.
Juuli lõpul saabus laevadega umbes 2000-meheline Rootsi vägi, kes ei julgenud aga hästi kindlustatud [[Riia kindlus]]t rünnata, vaid purjetas [[Pärnu piiramine (1617)|Pärnu alla ja sundis linna mõnepäevase piiramise järel]], [[11. august]]il kapituleeruma. Rootsi väed okupeerisid Liivimaa ranniku, [[Grobina]]st [[Pärnu]]ni. 18. augustil vallutati [[Salatsi]] ning hilissuvel kontrollisid Rootsi väed peaaegu kogu Liivimaad, välja arvatud [[Riia ajalugu|Riia]] linna.
Läbirääkimiste tulemusel Farensbackiga, pöördus ta tagasi Poola leeri, viies endaga kaasa ka Daugavgriva ja Kuramaal rootslaste poolt vallutatud kindlused, kuid Rootsi vägede valdusesse Pärnu.
| |||