17. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
44. rida:
[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|"Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal". <br>[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]].]]
*[[1600]]–[[1629]] – [[Rootsi-Poola sõda
*[[1611]]–[[1613]] – Rootsi ja Taani vaheline [[Kalmari sõda]] ja sõjategevus [[Saaremaa|Saare-]], [[Hiiumaa|Hiiu-]], [[Muhu]] ja [[Läänemaa]]l<ref>[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=135 Kalmari sõda Eestis 1611 – 1613]</ref>
*[[1617]]–[[1618]] – [[Poola-Rootsi sõda (1617–1618)]]
*[[1624]] – Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku [[maarevisjon]]i. Eesti [[rahvaarv]] oli vähenenud 100 000-le. Põles [[Tartu toomkirik]], mis jäi sestpeale varemetesse.▼
*[[1621]]–[[1625]] – [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)]]
*[[1625]] – [[Tartu]] langemisega rootslaste kätte lõppes [[Rzeczpospolita|Rzeczpospolita (Poola)]] valitsusaeg [[Lõuna-Eesti]]s.▼
▲*[[1624]] – Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku [[maarevisjon]]i.
▲*1626–1629 – [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)]]
▲*[[1625]] – [[Tartu]] langemisega rootslaste kätte lõppes [[Rzeczpospolita|Rzeczpospolita (Poola)]] [[Poola aeg|valitsusaeg]] [[Lõuna-Eesti]]s.
*[[1626]]–1629 – [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)]]
**[[1629]], [[16. september]] – Rootsi ja Rzeczpospolita sõlmisid [[Altmargi vaherahu]], kogu Eestimaa sai Rootsile.
*[[1630]] – Avati esimene [[gümnaasium]] [[Tartu]]s, ([[Tartu Akadeemiline gümnaasium]]).
*[[1631]] – Asutati [[Tallinna gümnaasium
*[[1631]] – Tartus, [[Tartu ülikool]]i juures asutati esimene [[trükikoda]] Eestis.
*[[1632]]–[[1656]] – [[Tartu ülikool]]i esimene tegevusjärk ([[Academia Gustaviana]]).
57. rida ⟶ 60. rida:
*[[1636]] – [[Haapsalu]]s peeti {{kas|viimane [[nõiaprotsess]]}}. [[nõidumine|Nõidumises]] süüdistati ühte [[Kastinina]]l elavat naist, [[Kai Kruuskopp]]i. Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. [[1640]]. aastal peeti [[Viru-Nigula]]s [[Pada mõis]]as nõiaprotsess [[Kongla Ann]]i üle. Ajavahemikul [[1520]]–[[1818]] on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma.
*[[1637]] – Valmis [[Heinrich Stahl]]i esimene eesti keele grammatika.
*[[1638]] – [[1638. aasta adramaadrevisjon]]
*[[1641]] – Anti välja esimene teada olev eestikeelne [[aabits]] [[Joachim Jhering]]i poolt.
*[[1643]]–[[1645]] – [[Taani-Rootsi sõda]]
*[[1645]] – [[Brömsebro rahu]], millega [[Taani]] loovutas [[Saaremaa]] [[Rootsi]]le; juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] Eestis.
*[[1656]]–[[1658]] – Vene-Rootsi sõda (1656–1658) Vene väed tungisid Liivimaale, vallutades [[Tartu piiramine (1656)|Tartu]] ja hõivates suure osa [[Ida-Eesti]]st. Sõjategevus katkes [[Vallisaare vaherahu]]ga.
*[[1660]] – [[Oliwia rahu]] Rootsi ja Rzeczpospolita vahel: Rzeczpospolita kuningas [[Jan II Kazimierz Waza]] loobus nõudest Rootsi troonile.
*[[1660]]–[[1672]] – Rootsi kuninga [[Karl XI]] eestkostel ja valitsuse toetusel kindlustusid [[baltisaksa privileegid]]. Kuningavõim tugevnes niivõrd, et senine seadusandlike õigustega [[Rootsi Riigipäev]] jäi vaid nõuandvaks organiks.
*[[1661]] – [[Kärde rahu]], [[Rootsi]] ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel, mis tühistas Vallisaare rahu, lõpetas [[Vene-Rootsi sõda (1656–1661)|Rootsi-Vene sõja]] ja taastas selle eelse [[Stolbovo rahu]]ga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel.
*[[1671]] – Juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] [[Liivimaa]]l (keskvõim kinnitas [[Class Tott]]i politseikorralduse).
*1671 – lõpetati [[Narva raekoda|raekoja]] ehitus, [[Narva]]s
*[[1675]] – [[Ajakirjandus]]e algus Eestis; [[Tallinn]]as hakkas ilmuma nädalaleht “[[Ordinari Freytags Post-Zeitung]]”.
*[[1679]] – [[Soomerootslased|Soomerootslane]] [[Bengt Gottfried Forselius]] tuli välja uue ideega luua uus [[talurahva kool]]ivõrk.
*[[1680]] – Suure [[mõisate reduktsioon]]i algus Baltikumis – taasriigistati valdav osa [[mõis]]aid.
*[[1684]]–[[1688]] – [[Tartu]] lähedal tegutses esimene eesti [[koolmeister|koolmeistrite]] kool, nn. [[Bengt Gottfried Forselius|Forseliuse]] [[Forseliuse seminar|seminar]].
75. rida ⟶ 77. rida:
*[[1686]] – Ilmus [[Bengt Gottfried Forselius]]e esimene eestikeelne aabitsi.
*[[1687]] – Algas laialdane [[talurahvakool]]ide asutamine.
*1687 – [[1687. aasta adramaadrevisjon]]
*[[1690]]–[[1710]] – Tartu ülikooli teine tegevusjärk ([[Academia Gustavo-Carolina]], [[1699]]–[[1710]] [[Pärnu]]s).
* [[1693]] – [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jacob Johann Hastfer]]i korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja-Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eradades [[Pärnu kreis|Pärnu maakonnast]] [[Salatsi]], [[Väike-Salatsi]], [[Ruhja]], [[Härgmäe]], [[Luke]] ja [[Valga]] ning ühendes nad Riia kohtukonnaga. [[Alūksne]], [[Gulbene]] ja Läti osa [[Adseli kihelkond|Adseli kihelkonnast]] liideti [[Võnnu]] või [[Kokenhusen]]i maakohtukonda.
| |||