Väikeaju: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
9. rida:
Väikeaju areng, anatoomia, morfoloogia, [[histoloogia]] ja [[patoloogia]] võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
 
Väikeaju ülesandeks on liigutuste aga ka emotsioonide ja õppimisega seonduva koordineerimine.
 
==Roomajatel==
 
Kõikidel tänapäevastel [[roomajad|roomajatel]] on väikeaju.
 
=== Maolistel ===
 
Madude väikeaju sisaldab väikeaju tuumasid.
 
[[Madu]]de väikeajukoore histoloogiline ehitus sarnaneb imetajate omale. Eristatakse kolme rakukihti: molekulaarne rakukiht, Purkinje rakkude kiht ja granulaarkiht. Purkinje rakud on madudel ka molekulaarses rakukihis.<ref>Carl Gans, Philip S. Ulinski,
[http://books.google.ee/books?id=Vkm1JpjiWr0C&pg=PA506&dq=cerebellum+in+snakes&hl=et&sa=X&ei=CRdBU7v6O8e6hAfBg4HgCA&redir_esc=y#v=onepage&q=cerebellum%20in%20snakes&f=false Sensorimotor Integration], Biology of The Reptilia, Vol 17, Neurology C, The Cerebellum, H.J.TEN Donkelaar, G.C.Bangma, lk 506, The University of Chicago Press, 1992, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 19.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
==Imetajatel==
 
35. rida ⟶ 46. rida:
==== Histoloogiline ehitus ====
 
VäikeajuVäikeajukoore kõige välimine rakukiht on molekulaarne rakukiht. Molekulaarne rakukiht koosneb peamiselt granulaarrakkude [[akson]]itest ning vähesel hulgal paiknevad siin veel ka täht- ja korvrakud (interneuronid). Molekulaarse rakukihi all paikneb ühe kihina [[Purkinje rakk]]ude suurtest rakukehadest koosnev kiht. Purkinje rakud kasutavad [[neurotransmitter]]itena [[gamma-aminovõihape]]t (GABA). Purkinje rakkude all paikneb granulaarkiht. Granulaarkiht koosneb peamiselt granulaarrakkudest aga siin on ka väikseid tühimikke ehk väikeaju päsmakesi (''glomeruli cerebelli'').<ref>Osama O. Zaidat, Alan J. Lerner, "Neuroloogia taskuraamat", eritoimetaja Ain-Elmar Kaasik, keeletoimetaja Katrin Hallas, tõlkijad Janika Kõiv, Aive Liigant, Ülla Linnamägi, Mai Roose, Tiiu Tomberg, Riina Vibo, AS Medicina, lk 387, 2004, ISBN 9985 829 52 2</ref>
 
== Patoloogia ==