Redaktsioon: 3. detsember 2013, kell 20:24 redigeeri IFrank (arutelu \| kaastöö) 6819 muudatust →‎Eesti Vabariigi maakond ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. aprill 2014, kell 12:16 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 094 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib ajaloolisest maakonnast; [[Eesti uusaeg\|uusaegsest]] kreisist vaasta [[Võru kreis]]; praegusest maakonnast vaata artiklit [[Võru maakond]].}} {{viita}} '''Võrumaa'~~'' ([[saksa keel\|saksa]] ''Kreis Werro~~'', [[võru keel\|võru]] ''Võromaa'') oli ajalooline maakond [[Eesti]]s. Administratiivselt moodustati [[Tartumaa]] lõunaosast [[1783]]. aastal koos [[Võru]] linna asutamisega [[Katariina II]] valitsemisajal ja eksisteeris nendes piirides [[1920]]. aastani. Võrumaa piire muudeti [[1920]]., [[1922]]., [[1925]]. ja [[1945]]. aastal. Võrumaa likvideeriti [[1950]]. aastal. Ajalooline Võrumaa hõlmab praeguste [[Võru maakond\|Võru]], [[Põlva maakond\|Põlva]], [[Valga maakond\|Valga]] ja [[Tartu maakond]]ade alasid.▼ ~~Algselt kuulus maakonda kaheksa kihelkonda, kus ka praegu [[võru keel\|võru keelt]] räägitakse:~~ [[Hargla kihelkond\|Hargla]] [[Kanepi kihelkond\|Kanepi]] [[Karula kihelkond\|Karula]] [[Põlva kihelkond\|Põlva]] [[Rõuge kihelkond\|Rõuge]] [[Räpina kihelkond\|Räpina]] [[Urvaste kihelkond\|Urvaste]] [[Vastseliina kihelkond\|Vastseliina]] ~~Lisaks [[võrukesed\|võrukeste]] maakondlikule identiteedile on Võrumaal siiani tugevad kihelkondlikud ja kohati muud regionaalsed identiteedid (näiteks haanja identiteet [[Haanjamaa]]l).~~ ▲Ajalooline Võrumaa hõlmab praeguste [[Võru maakond\|Võru]], [[Põlva maakond\|Põlva]], [[Valga maakond\|Valga]] ja [[Tartu maakond]]ade alasid. Lisaks [[võrukesed\|võrukeste]] maakondlikule identiteedile on Võrumaal siiani tugevad kihelkondlikud ja kohati muud regionaalsed identiteedid (näiteks haanja identiteet [[Haanjamaa]]l). ==Muinasaeg== [[Pilt:Ancient Estonian counties.png\|pisi\|Eesti muinasmaakonnad]] Võrumaa asustuse hälliks on Võhandu jõe kaldad. Esimesed asulakohad Võrumaal olid [[Kääpa (Lasva)\|Kääpal]], [[Villa]]l ja [[Tamula järv]]e kaldal, neist vanim on Kääpa, kus elati juba kolmanda aastatuhande esimesel poolel eKr ehk umbes 5000 aastat tagasi. Keskmise rauaaja lõpuperioodil jõudsid soome-ugri asustusaladele slaavi hõimud. Hakkas kujunema huvitav etniline grupp – setud. Setud on eestlased, kelle materiaalse ja vaimse kultuuri kujunemises on täheldatud tugevaid slaavi mõjusid. 23. rida ⟶ 12. rida: Võrumaa asustus muinasajal on jätkuvalt ebaselge, tihedam inimasustus lõppes arvatavasti ära üsna pea [[Otepää]]st kagu pool ning [[Tartu-Pihva tee]]l [[Liiva kõrts]]i (teeristi) juures ehk praeguse [[Postitee]] alguses. On oletatud, et [[Põlva]] ümbrus kuulus [[Valgatabalve]] nime all [[Ugandi\|Ugandi muinasmaakonna]] koosseisu. On ka arvatud, et hilisem [[Hargla kihelkond\|Hargla kihelkonna]] ümbrus kuulus hoopis [[latgalid\|latgalitele]]; samuti ka suur osa [[Karula kihelkond\|Karula kihelkonna]] aladest. ==Keskaeg== [[Pilt:Tartu pk.PNG\|thumb\|[[Tartu piiskopkond]].]] 13. sajandil algas [[Mõõgavendade ordu]] sissetung Läti ja [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus\|Eesti aladele]], ordu ja nende poolt alistatud liivlaste ning latgalite esimene sõjakäik muistsesse Ugandi maakonda toimus 1208. aastal. Orduväed alistasid Ugandi lõplikult 1224. aastal. Pärast vallutamist moodustati Ugandi aladel [[Tartu piiskopkond]]. Piiskopkonna ajal ehitati Võrumaa alale ehitati piirikaitseks venelaste vastu [[Kirumpää linnus\|Kirumpää]] ja [[Vastseliina linnus]]. 34. rida ⟶ 24. rida: Aastatel [[1656]]–[[1658]] toimus [[Vene tsaaririik\|Vene tsaaririigi]] ja Rootsi vaheline sõda, mille käigus hävisid Kirumpää linnus ja selle juures olnud asula ja [[1661]]. aastani jäi Võrumaa Vene võimu alla, kuni 1661. aastal taastati [[Kärde rahu]]lepinguga Rootsi võim. ==Venemaa keisririigis== [[Pilt:Atlas von Liefland 5.tif\|pisi\|[[Võru kreis]]]] Põhjasõda (1700–1721) tulemusel läks Võrumaa Vene võimu alla 1704. aastal. 1783. aastal kehtestati Baltimaades niinimetatud asehalduskord, millega [[Liivimaa kubermang]] nimetati [[Riia kubermang]]uks ehk asehalduskonnaks. Kubermang jaotati 8 maakonnaks ja moodustati [[Võru ~~maakond~~kreis]]. Algselt pidi [[maakonnalinn]] asutatama [[Vana-Koiola mõis]]a, nii et Võrumaa asemel oleks võinud tekkida hoopis Vana-Koiolamaa ja võru keele asemel vana-koiola keel. Administratiivselt moodustati [[Tartumaa]] lõunaosast [[1783]]. aastal koos [[Võru]] linna asutamisega [[Katariina II]] valitsemisajal ja eksisteeris nendes piirides [[1920]]. aastani. Võrumaa piire muudeti [[1920]]., [[1922]]., [[1925]]. ja [[1945]]. aastal. [[Võru maakond]] likvideeriti [[1950]]. aastal. Algselt kuulus maakonda kaheksa kihelkonda, kus ka praegu [[võru keel\|võru keelt]] räägitakse: [[Hargla kihelkond\|Hargla]], [[Kanepi kihelkond\|Kanepi]], [[Karula kihelkond\|Karula]], [[Põlva kihelkond\|Põlva]], [[Rõuge kihelkond\|Rõuge]], [[Räpina kihelkond\|Räpina]], [[Urvaste kihelkond\|Urvaste]] ja [[Vastseliina kihelkond]]. ==Eesti Vabariigi maakond== [[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg\|pisi\|[[Eesti haldusjaotus]] 1925. aastal]] [[1920]]. aastal, kui [[Valga]] linn Eesti koosseisu arvati ja Eesti aladel uus [[Valgamaa\|Valga maakond]] moodustati, liideti osa Karula ja Hargla kihelkonnast Valga maakonnaga. 73. rida ⟶ 69. rida: == Võrumaa Eesti NSV-s == 1945. aastal, pärast [[Petserimaa]] liitmist [[Vene NFSV]]-ga, arvati Võrumaa koosseisu järgmised Petserimaa vallad: * [[Järvesuu vald]] (liideti 1949. aastal Saatse vallaga) * [[Mäe vald]] 79. rida ⟶ 75. rida: * [[Saatse vald]] ~~Võrumaa~~[[Võru maakond]] kaotati [[Eesti NSV]]-s 1950. aastal ja selle maa-ala jagati rajoonideks. ==Vaata ka==

Võrumaa: erinevus redaktsioonide vahel