Väikeaju: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Väikeaju''' ehk '''tserebellum''' ([[ladina keel]]es ''cerebellum'') on [[kesknärvisüsteem]]iga loomadel [[peaaju|aju]] osa.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 849:2004.</ref>
Väikeaju paikneb tagumises koljuaugus (''fossa cranii posterior'') [[ajutüvi|ajutüve]]
Koos [[ajusild|sillaga]] moodustab ta [[tagaaju]].
Väikeaju areneb [[neljas ajuvatsake|neljanda ajuvatsakese]] tagumis-ülemisest seinast.<ref>Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 552, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref>
Väikeaju
Väikeaju ülesandeks on liigutuste koordineerimine.
17. rida ⟶ 15. rida:
Koduloomadel on väikeaju tagaaju osa ja paikneb [[rombauk|rombaugu]] kohal. Loomadel on väikeaju ülesanneteks [[skeletilihas]]te [[motoorika]] koordineerimine ja osalemine (ka väikeaju-ussi kaudu) [[tasakaal]]u tagamisel.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]],"Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 354, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref>
Väikeaju välispind on sügavate kitsaste [[väikeajulõhed]]ega (''fissurae cerebelli'') ajukäärudeks, mida nimetatakse [[väikeajulehed|väikeajulehtedeks]] (''folia cerebelli''), liigendunud.
Väikeaju on teiste ajuosadega seotud valgeainest väikeajuvarte kaudu. Kaudaalne väikeajuvars (''pedunculus cerebellaris caudalis'') on ühenduses [[piklikaju]]ga. Keskne väikeajuvars (''pedunculus cerebellaris medius'') on aga ühendatud sillaga ja rostraalne väikeajuvars (''peduculus cerebellaris rostralis'') [[keskaju]]ga.
===Inimestel===
Inimestel paikneb väikeaju suuraju poolkerade kuklasagarate all, [[piklikaju]] ja [[ajutüvi|ajutüve]] taga.
[[Pilt:Cerebellum.gif|pisi|Inimese väikeaju asend (punasega).]]
[[Väikeajukoor]]e (''cortex cerebelli'') välimise kihi moodustab 1 kuni 2 mm [[hallaine]] kiht. Väikeaju keskel aga on [[valgeaine]] kiht, milles leidub ka hallaine paarilisi tuumasid: [[hammastuum]] (''nucleus dentatus''), [[korktuum]] (''nucleus emboliformis''), [[keratuum]] (''nucleus globosus'') ja [[telgihammastuum]] (''nucleus fastigii'').<ref>[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 196,[[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> Sügav vagu jaotab väikeaju kaheks [[väikeaju poolkera]]ks (''hemisph(a)erium cerebelli'') vasakuks ja paremaks väikeaju poolkeraks, nende vahel paikneb paaritu [[väikeaju-uss]] (''vermis cerebelli''). Väikeaju pealmisel pinnal kulgeb ''fissura primaria'', mis jagab väikeaju sagarateks, eesmiseks ja tagumiseks sagaraks ning madalamad lõhed jaotavad nimetatud sagarad omakorda sagarateks (ajukäärudeks): ''lingula, lobulus, centralis , culmen, declive, folium, tuber, pyramis, uvula, tonsil, nodulus'' ja ''flocculus''.<ref>Osama O. Zaidat, Alan J. Lerner, "Neuroloogia taskuraamat", eritoimetaja Ain-Elmar Kaasik, keeletoimetaja Katrin Hallas, tõlkijad Janika Kõiv, Aive Liigant, Ülla Linnamägi, Mai Roose, Tiiu Tomberg, Riina Vibo, AS Medicina, lk 386, 2004, ISBN 9985 829 52 2</ref>
=== Funktsionaalne jaotus ===
Funktsionaalsuse alusel jagatakse väikeaju:
*[[vestibulotserebellum]]iks
*[[spinotserebellum]]iks
*[[neurotserebellum]]iks - koordineerib liigutuste planeerimist ning alustamist.
==== Histoloogiline ehitus ====
Väikeaju kõige välimine rakukiht on molekulaarne rakukiht. Molekulaarne rakukiht koosneb peamiselt granulaarrakkude [[akson]]itest ning vähesel hulgal paiknevad siin veel ka täht- ja korvrakud (interneuronid). Molekulaarse rakukihi all paikneb ühe kihina [[Purkinje rakk]]ude suurtest rakukehadest koosnev kiht. Purkinje rakud kasutavad [[neurotransmitter]]itena [[gamma-aminovõihape]]t (GABA). Purkinje rakkude all paikneb granulaarkiht. Granulaarkiht koosneb peamiselt granulaarrakkudest aga siin on ka väikseid tühimikke ehk väikeaju päsmakesi (''glomeruli cerebelli'').<ref>Osama O. Zaidat, Alan J. Lerner, "Neuroloogia taskuraamat", eritoimetaja Ain-Elmar Kaasik, keeletoimetaja Katrin Hallas, tõlkijad Janika Kõiv, Aive Liigant, Ülla Linnamägi, Mai Roose, Tiiu Tomberg, Riina Vibo, AS Medicina, lk 387, 2004, ISBN 9985 829 52 2</ref>
== Patoloogia ==
Väikeajuga seostatakse mitmeid haiguslikke seisundeid nagu [[hüpotoonia]], ataksia (sh [[väikeajuataksia]], [[spinotserebellaarataksia]]), [[treemor]], [[kasvaja]]d ja väikeaju insuldid. Väikeaju kahjustus võib põhjustada silmade liigutamisega seotud häireid nagu [[nüstagm]], üleslööginüstagm jt.
==Viited==
33. rida ⟶ 45. rida:
==Välisallikad==
*[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.1.07.001%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]-s] A14.1.07.0: Cerebellum. Väikeaju
*James Knierim, [http://neuroscience.uth.tmc.edu/s3/chapter05.html Chapter 5: Cerebellum], Neuroscience online, Veebiversioon (vaadatud 06.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/103357/cerebellum Sissekanne Encyclopaedia Britannica-s]
[[Kategooria:Anatoomia]]
[[Kategooria:Neuroanatoomia]]
| |||