Kusi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Kehavedelikud |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Kusi''' ehk '''uriin'''
Inimene eritab ööpäevas 1–1,5 l kust.
Seda kasutatakse [[rahvameditsiin]]is ja orgaanilise [[väetis]]ena.
== Kasutamine ==
Uriini, eriti hapnema lastud uriini, on aastatuhandeid kasutatud [[puhastusvahend]]ina. Kuna rasvaseep oli haruldane kasutati antiikajal määrdunud [[Kalev (riie)|kalevi]] puhastamiseks uriini. Pidev kosmeetiliste õlide tarvitamine omakorda nõudis rõivaste ja tekkide sagedast puhastamist, mistõttu oli uriinivajadus väga suur. Vanas-Roomas seadsid vanutajad tänavanurkadele uriini kogumiseks amforaid. Keiser [[Vespasianus]] maksustas uriinikogujaid.<ref name="Antiigileksikon">Antiigileksikon, 2. trükk, Tallinn 1985, lk 592</ref>
Hapendatud uriini kasutati veel 20. sajandil äsja lõigatud [[vill]]ast [[villarasu]] eemaldamiseks ning villase riide [[vanutamine|vanutamiseks]], parkainena [[nahaparkimine|nahaparkimisel]] ja ka vaskkatuste peitsimiseks (dekapeerimiseks).
[[pilt:Indigo plant extract sample.jpg|pisi|Sinikivi ehk indigo]]
Uriinil oli oluline roll käsivärvitöönduses. [[India mangopuu|Mangopuu]] lehtedega toidetud India lehmade uriini aurutamisel saadi kollane värvaine [[india kollane]] (üldvalemiga C<sub>19</sub>H<sub>16</sub>O<sub>11</sub>Mg · 5 H<sub>2</sub>O). Selle valmistusviisi kohta on teateid juba 15. sajandist.<ref name="Indischgelb">[http://s2.bgweiz.at/susanne.pfeiffer/physik.doc Farbmischung] ([[MS-Word|.doc]]-fail)</ref> 18. sajandil toodi seda värvainet ka Euroopasse sisse. 20. sajandi algusest alates on taolise valmistusviisi osatähtsus loomakaitse ideede leviku tõttu vähenenud.<ref name="Indischgelb2">[http://www.winsornewton.com/artnews/DE/artnewsletterA4_german02_2001.pdf Winsor&Newton Newsletter 2/2001]</ref>
Inimese uriini kasutati [[indigosinine|indigosinise]] ehk potisinise valmistamisel. Selleks hapendati potis uriini koos peenikeseks hõõrutud sinikiviga või koos [[harilik sinerõigas|hariliku sinerõika]] lehtedega. <ref>ETV, [http://etv.err.ee/?0562220 Maast ja ilmast, Troi], vaadatud 5. april 2014</ref> Seejuures kasutatakse ära uriini [[Reduktsioon (keemia)|redudseerivat]] omadust indigo lõplikuks eraldamiseks ning värvaine kiududeni viimiseks.
Uriini [[lämmastik]]uühendite (imetajatel eelkõige [[karbamiid]], [[kusihape]] ja [[kreatiniin]]), [[fosfaadid|fosfaatide]] ning [[kaaliumi]]- ja [[kaltsiumi]]soolade sisalduse tõttu võib seda kasutada taimede toitainetega varustamiseks. Samas on toitainete sisaldus lahjendamata uriinis nii kõrge, et see mõjub neile hoopis kahjustavalt või surmavalt - nad “põlevad ära” toiteainete rohkuse tõttu. Lahjendatult veega on uriin kasvusoodustav [[väetis]]. Väheste sademetega piirkonnas võib see lisaks väetamisele, põhjustada uriini kõrge [[söögisool]]a sisalduse tõttu ka pinnase [[sooldumine|sooldumise]].
Meditsiinis on kasutamist leidnud nii uriin kui ka sellest saadavad ained. Nii on sõja või katastroofi puhul kasutatud uriini haava [[desinfitseerimine|desinfitseeriva]] vahendina.
Tänapäeval on [[menopaus]]ijärgsete naiste uriinist võimalik eraldada [[gonadotropiin]]i, mida kasutatakse ärevushäirete ravil.
[[pilt:Lobo marcando su territorio-2.jpg|pisi|Oma territooriumi märgistav isas[[hunt]]]]
Loomad kasutavad uriini ka [[kommunikatsioon]]i vahendina ([[keemiline kommunikatsioon]]). Tuntuimaks näiteks on [[koer]], kes nagu paljud teisedki loomad märgistab oma [[reviir|territooriumi]] märgatavatesse kohtadesse uriini sirtsutades. Mõnede [[kaslased|kaslaste]], nagu näiteks [[leopard]]i ja [[gepard]]i, ning enamike [[kabjalised|kabjalisteste]] ja [[sõralised|sõralisteste]] isasloomad tunnevad emaslooma uriini lõhna järgi ära kas viimane on paaritumisvõimeline või mitte. Looduses tekib kuses sisalduva karbamiidi lagunemisel [[hüdrolüüs]]i vahendusel kauakestva ning vänge lõhnaga gaas [[ammoniaak]].
== Vaata ka ==
* [[Urineerimine]]
*[[Urofiilia]]
*[[Suhkurkusesus]]
*[[Valkkusesus]]
*[[Verikusesus]]
== Kirjandus ==
* Uno Winblad, [http://books.google.ee/books?id=nM6B_uMwU5MC&source=gbs_navlinks_s Ecological Sanitation], Sttockholm Environment Institute 2004
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
| |||