Erinevus lehekülje "17. sajand Eestis" redaktsioonide vahel

*[[1686]] – Ilmus [[Bengt Gottfried Forselius]]e esimene eestikeelne aabitsi.
*[[1687]] – Algas laialdane [[talurahvakool]]ide asutamine.
*1687 – [[1687 aasta adramaadrevisjon]]
*[[1690]]–[[1710]] – Tartu ülikooli teine tegevusjärk ([[Academia Gustavo-Carolina]], [[1699]]–[[1710]] [[Pärnu]]s).
* [[1693]] – [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jacob Johann Hastfer]]i korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja-Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eradades [[Pärnu kreis|Pärnu maakonnast]] [[Salatsi]], [[Väike-Salatsi]], [[Ruhja]], [[Härgmäe]], [[Luke]] ja [[Valga]] ning ühendes nad Riia kohtukonnaga. [[Alūksne]], [[Gulbene]] ja Läti osa [[Adseli kihelkond|Adseli kihelkonnast]] liideti [[Võnnu]] või [[Kokenhusen]]i maakohtukonda.
* [[1693]] – [[Johan Hornung]] avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja [[põhjaeesti keel|põhjaeesti kirjakeele]] reeglid, mida tuntakse [[vana kirjaviis]]i nime all ja mis oli kasutusel [[19. sajand]]i keskpaigani.
* [[1694]] – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; [[Liivimaa maanõunike kolleegium]] saadeti laiali ja allutas maapäevad [[Eestimaa kindralkuberneride loend|kindralkuberner]]i kontrollile. [[Johann Reinhold von Patkul]] ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega.
*[[1695]] – Eesti rahvaarv oli suurenenud üle 350 000.
58 345

muudatust