Erinevus lehekülje "17. sajand Eestis" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 300 baiti ,  6 aasta eest
(Uus lehekülg: ''''17. sajand Eestis''' oli ajastu Eesti ajaloos, osa Eesti varauusajast. Ajaloosündmustele 17. sajandil Eestis osutasid kõige suuremat...')
 
*[[1624]] – Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku [[maarevisjon]]i. Eesti [[rahvaarv]] oli vähenenud 100 000-le. Põles [[Tartu toomkirik]], mis jäi sestpeale varemetesse.
*[[1625]] – [[Tartu]] langemisega rootslaste kätte lõppes [[Rzeczpospolita|Rzeczpospolita (Poola)]] valitsusaeg [[Lõuna-Eesti]]s.
*1626–1629 – [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)]]
**[[1629]], [[16. september]] – Rootsi ja Rzeczpospolita sõlmisid [[Altmargi vaherahu]], kogu Eestimaa sai Rootsile.
*[[1630]] – Avati esimene [[gümnaasium]] [[Tartu]]s, ([[Tartu Akadeemiline gümnaasium]]).
*[[1631]] – Asutati [[Tallinna gümnaasium]], praegune [[Gustav Adolfi gümnaasium]], mis on Eesti vanim [[keskkool]].
*[[1631]] – Tartus, [[Tartu ülikool]]i juures asutati esimene [[trükikoda]] Eestis.
*[[1632]]–[[1656]] – [[Tartu ülikool]]i esimene tegevusjärk ([[Academia Gustaviana]]).
*[[1634]] – Liivimaa Konsistoriaal- ja visitatsioonikorraldusega nõuti kihelkondade [[pastor]]itelt, et nad õpetaksid [[talupoeg]]i [[katekismus]]t lugema, s.o. etteloetud teksti pastori järele üteldes meelde jätma. Korraldust ei saadud täita, kuna pastorid ei osanud eesti keelt ja eestlaste hulgas ei olnud piisavalt kirjaoskajaid.
*[[1636]] – Peeti [[Haapsalu]]s peeti {{kas|viimane [[nõiaprotsess]]}}. [[nõidumine|Nõidumises]] süüdistati ühte [[Kastinina]]l elavat naist, [[Kai Kruuskopp]]i. Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. [[1640]]. aastal peeti [[Viru-Nigula]]s [[Pada mõis]]as nõiaprotsess [[Kongla Ann]]i üle. Ajavahemikul [[1520]]–[[1818]] on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma.
*[[1637]] – Valmis [[Heinrich Stahl]]i esimene eesti keele grammatika.
*[[1638]] – [[1638 aasta adramaadrevisjon]]
*[[1641]] – Anti välja esimene teada olev eestikeelne [[aabits]] [[Ihering]]i poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Iheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust oma pastorile üles öelda. Peagi unustati Ihering koos oma esimese aabitsaga.
*[[1641]] – Anti välja esimene teada olev eestikeelne [[aabits]] [[Joachim Jhering]]i poolt.
*[[1643]]–[[1645]] – [[Taani-Rootsi sõda]]
*[[1645]] – [[Brömsebro rahu]], millega [[Taani]] loovutas [[Saaremaa]] [[Rootsi]]le; juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] Eestis.
*[[1656]]–[[1661]] – [[Vene-Rootsi sõda (1656–1661)|Rootsi-Vene sõda]], mis lõppes [[Kärde rahu]]ga.
*[[1660]] – [[Oliwia rahu]] Rootsi ja Rzeczpospolita vahel: Rzeczpospolita kuningas [[Jan II Kazimierz Waza]] loobus nõudest Rootsi troonile.
*[[1660]]–[[1672]] – Rootsi kuninga [[Karl XI]] eestkostel ja valitsuse toetusel kindlustusid [[baltisaksa privileegid]]. Kuningavõim tugevnes niivõrd, et senine seadusandlike õigustega [[Rootsi Riigipäev]] jäi vaid nõuandvaks organiks.
*[[1661]] – [[Kärde rahu]] [[Rootsi]] ja [[Venemaa]] vahel.
*[[1671]] – Juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] [[Liivimaa]]l (keskvõim kinnitas [[Class Tott]]i politseikorralduse).
*1671 – lõpetati [[Narva raekoda|raekoja]] ehitus, [[Narva]]s
*[[1675]] – [[Ajakirjandus]]e algus Eestis; [[Tallinn]]as hakkas ilmuma nädalaleht “[[Ordinari Freytags Post-Zeitung]]”.
*[[1679]] – [[Soomerootslased|Soomerootslane]] [[Bengt Gottfried Forselius]] tuli välja uue ideega luua uus [[talurahva kool]]ivõrk. Ta valdas soome, rootsi, saksa ja eesti keelt, õppis [[Saksamaa]]l ülikoolis ja hakkas kirikute pastoreid koolitama, et need eesti keeles õpetaksid kirikulaule, kirjutamist, arvutamist, saksa keelt ja isegi raamatuköitmist. Forselius võttis esimesena kasutusele [[häälimisõpetus]]e, s.t. silpide kaupa lugema õpetamise. Teiseks uuenduseks oli seni kahekordselt kirjutatud tähtede kirjutamine ühekordselt. Kolmas ettepanek oli võtta kirjakeele aluseks talurahva [[kõnekeel]], mitte eesti keelt purssivate sakslaste sõnavara.
*[[1680]] – Suure [[mõisate reduktsioon]]i algus Baltikumis – taasriigistati valdav osa [[mõis]]aid.
*[[1684]]–[[1688]] – [[Tartu]] lähedal tegutses esimene eesti [[koolmeister|koolmeistrite]] kool, nn. [[Bengt Gottfried Forselius|Forseliuse]] [[Forseliuse seminar|seminar]].
*[[1686]]–[[1687]] – [[Piiblikonverents]]id [[Võnnu]]s ja [[Pilistvere]]s. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem lugema õppida.
*[[1686]] – Ilmus Forseliuse[[Bengt Gottfried Forselius]]e esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükkiaabitsi.
*[[1687]] – Algas laialdane [[talurahvakool]]ide asutamine.
*[[1690]]–[[1710]] – Tartu ülikooli teine tegevusjärk ([[Academia Gustavo-Carolina]], [[1699]]–[[1710]] [[Pärnu]]s).
* [[1693]] – [[Johan Hornung]] avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja [[põhjaeesti keel|põhjaeesti kirjakeele]] reeglid, mida tuntakse [[vana kirjaviis]]i nime all ja mis oli kasutusel [[19. sajand]]i keskpaigani.
* [[1694]] – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; [[Liivimaa maanõunike kolleegium]] saadeti laiali ja allutas maapäevad [[Eestimaa kindralkuberneride loend|kindralkuberner]]i kontrollile. [[Johann Reinhold von Patkul]] ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega. Eestimaal oli Rootsi kuninga ainuvõim kuni [[1697]]. aastani.
*[[1695]] – Eesti rahvaarv oli suurenenud üle 350 000.
*[[1695]]–[[1697]] – [[Suur näljahäda Eestis|Suur nälg]] Eestis, suri 70 000–75 000 inimest – viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust.
*[[1695]] – [[Karl XI]] andis uue korralduse talurahvakoolide loomiseks, otseselt nimetati ka Saaremaad. Selle alusel olevat ainult [[Kihelkonna]]le võetud ametisse kooliõpetaja. Mõisnik pidi andma õpetajale ühe [[adramaa]] (5–6 ha) põldu.
*[[1696]] – [[Liivimaa majandusreglement|Liivimaa majandusreglemendi]] järgi ei tohtinud talumaid enam mõisastada ega talupoegi taludest välja tõsta., Piiratipiirati mõisnike [[kodukariõigus]]t.
*[[1699]] – [[Vene tsaar]] [[Peeter I]], [[Poola kuningas]] ja [[Saksi kuurvürst]] [[August II]] ning [[Taani kuningas]] [[Frederik IV]] sõlmisid sõjalise liidu [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XII]] vastu.
*[[1700]]–[[1710]] – [[Põhjasõda]] Eesti territooriumil.
{{commonskat|Estonia in the 17th century}}
 
==Vaata ka==
*[[16. sajand Eestis]] ja [[18. sajand Eestis]] ning [[Eesti varauusaeg]]
58 345

muudatust