Phobos: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
7. rida:
1991pggp.rept..249M}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Rivkin|first=A. S.|coauthors=''et al.''|date=March 2002|title=Near-Infrared Spectrophotometry of Phobos and Deimos|journal=Icarus|volume=156|issue=1|page=64|bibcode=2002Icar..156...64R|doi=10.1006/icar.2001.6767}}</ref> kuid jää olemasolu regoliidi kihi all pole siiski välistatud.<ref>{{ cite journal | last1 = Fanale | first1 = F. P. | first2 = J. R. | last2 = Salvail | year = 1989 | title = Loss of water from Phobos | journal = Geophys. Res. Lett. | volume = 16 | number = 4 | pages = 287–290 | doi = 10.1029/GL016i004p00287 |bibcode = 1989GeoRL..16..287F }}</ref><ref>{{ cite journal | title = Evolution of the water regime of Phobos | first1 = Fraser P. |last1 = Fanale | first2 = James R. | last2 = Salvail | doi = 10.1016/0019-1035(90)90089-R | date = Dec 1990 | journal = Icarus | volume = 88 | pages = 380–395 |bibcode = 1990Icar...88..380F }}</ref>
Phobos on kaetud tihedalt [[Kraater|kokkupõrke kraatritega]].<ref>{{cite web|title=Phobos|url=http://www.bbc.co.uk/science/space/solarsystem/mars/phobos.shtml}}</ref><!--- unable to access ref & verify the following (User:Drbogdan, 20130905) ---><!--- with one of the craters near the equator having a central peak despite the moon's small size.<ref>{{Cite news|date=21 October 1976|title=Viking looks at Phobos in detail|newspaper=New Scientist|page=158|accessdate=2 November 2011}}</ref> ---> Kõige silmapaistvam struktuur Phobosel on [[Stickney (kraater)|Stickney]] kraater, mis on nimetatud [[Asaph Hall]]i naise järgi ([[Angeline Stickney Hall]] - Stickney oli ta neiupõlve nimi). Sarnaselt [[Mimas|Mimas]]e [[Herschel (Mimase kraater)|Herschel]]i kraatriga, on selle kraatri tekkel toimunud kokkpõrge olnud nii tugev, et on taevakeha peaaegu purustanud selle taevakehapurustnud.<ref>{{cite web|title=Stickney Crater-Phobos|url=http://www.solarviews.com/cap/mars/phobos2.htm|quote=One of the most striking features of Phobos, aside from its irregular shape, is its giant crater Stickney. Because Phobos is only {{Convert|28|by|20|km||sp=us}}, the moon must have been nearly shattered from the force of the impact that caused the giant crater. Grooves that extend across the surface from Stickney appear to be surface fractures caused by the impact.}}</ref> Phobose pinda vaadeldes võib näha ka mitmed vagusid ja vöödilisust. Vagude sügavus on keskmiselt väiksem kui 30m ja laiuseks 100 kuni 200m, pikkuseks kuni 200m. Algselt arvati, et need vaod on tekkinud sama kokkupõrke tulemusel, mis tekitas ka Stickney kraatri, kuid ''[[Mars Express]]''<nowiki>'</nowiki>iga tehtud vaatlusandmete analüüsimisel tuli välja, et vagude radiaaltsentrilisus ei lange kokku Stickney kraatri tsentriga ning uuema teooria järgi on need tekkinud Marsi pinnale kukkunud metoriitide poolt Marsilt välja lennanud materjali tulemusel. See võiks seletada ka miks vaod paistavad olevat Phobose mitte Marsi poolse külje suunas hajuvate kraatrikeste kettidena. Vaod Phobosel on grupeeritud ligikaudu 12-ks perekonnaks, viidates Marsi pinnal toimunud vähemalt 12 suuremale kokkupõrkele.<ref name="grooves origin">{{cite web|title=New Evidence on the Origin of Phobos' Parallel Grooves from HRSC Mars Express|author=Murray, J. B.; ''et al.''|publisher=37th Annual Lunar and Planetary Science Conference, March 2006|url=http://www.lpi.usra.edu/meetings/lpsc2006/pdf/2195.pdf|format=PDF}}</ref>
 
On ennustatud ka Phobose ja Deimose poolt ümber Marsi tekitatud hõredate tolmurõngaste olemasolu, kuid praegusajani pole neid siiski nähtud.<ref>{{Cite journal|doi=10.1016/j.pss.2006.05.009|last=Showalter|first= M. R.|coauthors=Hamilton, D. P. and Nicholson, P. D.|title=A Deep Search for Martian Dust Rings and Inner Moons Using the Hubble Space Telescope|journal=Planetary and Space Science|volume=54|year=2006|issue=9-10|pages=844–854|url=http://www.astro.umd.edu/~hamilton/research/reprints/ShoHamNic06.pdf|format=PDF|bibcode=2006P&SS...54..844S}}</ref> Hiljutisem pilt, mis tehti ''[[Mars Global Surveyor]]''<nowiki>'</nowiki>iga, viitab, et Phobos on kaetud peeneteralise [[regoliit|regoliidi]] kihiga, mille läbimõõt võib olla vähemalt 100m; Arvatakse, et regoliit on tekkinud kokkupõrgetel, kuid jääb siiani selgusetuks, kuidas see materjal on jäänud Phobosele pidama, kuna ta gravitatsiooni väli on peaaegu et olematu.<ref>{{cite web|last=Britt|first=Robert Roy| title=Forgotten Moons: Phobos and Deimos Eat Mars' Dust|url=http://www.space.com/scienceastronomy/forgotten_moons_010313-3.html|publisher=space.com|date=13 March 2001|accessdate=12 May 2010}}</ref>