Poola aeg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgis: Mobiilimuudatus
96. rida:
==Rahvastik Poola võimu aladel==
[[Image:Podział administracyjny I RP.png|thumb|300px|[[Rzeczpospolita]], [[1619]]. aastal. Lõuna-Eestis on eraldi välja toodud: [[Pärnu vojevoodkond]], [[Tartu vojevoodkond]] ja [[Võnnu vojevoodkond]] ]]
Liivimaa sõja järel oli Liivimaa elanikkond vähenenud drastiliselt ja Stephan Bathory pöördus 29. jaanuaril 1583 Lõuna- ja Lääne-Saksamaa valitsejate poole koloniseerimisuniversaaliga, milles asustamise kergendamiseks lubati tullsoovijaile — kes pidid olema katoliiklased — eesõigusi ja soodustisi. 1582. aastal suundus Poola õukonda ka liivimaalane Franz Schaden ja kes soovis katoliiklaste
[[1620]]. aastaks oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid [[mõis]]nikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti [[talurahvas]]t. Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud, valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke. Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud isegi mõisnikku, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid.
juhtimiseks Liivimaale, kuid siiski koloniseerimine teostus palju vähemas ulatuses, kui oli kavatsetud. Tekkis küll mõningaid sisserändajate [[koloonia]]id - [[Laiuse]]l, [[Põltsamaa]]l. Poola aja lõppedes ja sõdade tõttu lahkus osa koloniste maalt, osa [[assimileerumine|assimileerus]] balti-sakslastest [[linnakodanik]]ega.
 
[[17. sajand]]i teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid Lõuna–Eestis koguni 17% talurahvast.
105. rida ⟶ 106. rida:
 
Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid [[lätlased]], keda asus rohkesti elama eelkõige [[Valga]] ümbrusse. Kokku elas Poola aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 rahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel [[poolakad|poolakaid]], [[sakslased|sakslasi]], [[leedulased|leedukaid]], [[rootslased|rootslasi]], [[ungarlased|ungarlasi]], [[hollandlased|hollandlasi]] ja [[šotlased|šotlasi]].
 
[[1620]]. aastaks oli kogu [[Eesti]] ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid [[mõis]]nikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti [[talurahvas]]t. Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud, valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke. Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud isegi mõisnikku, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid.
[[Pilt:IRP Livland voivodship.PNG|pisi|Rzczezpospolita [[Liivimaa vojevoodkond]]]]
 
==Rootsi-Poola sõda (1621–1625)==
{{vaata|Rootsi-Poola sõda (1621–1625)}}