Redaktsioon: 24. märts 2014, kell 22:36 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 106 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. aprill 2014, kell 22:54 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 106 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Michael Hildebrand''' ([[15. juuli]] [[1433]] [[Tallinn]] – [[6. veebruar]] [[1509]] [[Rauna]]) oli [[Riia peapiiskop]] aastatel [[1484]]–1509. Michael Hildebrand sündis samanimelise [[Tallinn]]a kaupmehe perekonnas, ~~tema~~ ema ~~nimi~~- Brigitta, oli ~~Brigitta~~[[Narva kodanik]]u Johann Petersi tütar. Tema vanaisa ning üks onudest olid Tallinnas [[aamissepp]]adeks. Hildebrandil oli ka vähemalt üks õde. ~~Tema~~Ta vennad Hans ja Clawes olid püttsepad, ta noorem vend Martin (Merten) veinikaupmees, kes tegutses mõnda aega [[Narva]]s ning suri enne [[1495]]. aastat. [[1440. aastad\|1440. aastatel]] õppis Hildebrand ~~ilmselt~~Tallinnas ~~[[Tallinna~~Püha ~~toomkool]]is~~Olause linnakoolis. Alates [[1451]]. aastast õppis ta [[Leipzigi ülikool]]is, kust sai juba järgmisel aastal [[bakalaureus]]ekraadi. Hiljem on teda mainitud ka [[õigusteadus]]te magistrina. [[1460. aastad\|1460. aastatel]] pöördus Hildebrand tagasi Tallinna, kus tegutses [[jurist]]i ja [[vaimulik]]una. [[1477]]. aastal sai temast aga [[Liivi ordumeister]] [[Bernd von der Borch]]i erasekretär ning ta astus [[Liivi ordu]]sse. [[1480. aastad\|1480. aastatel]] oli Hildebrand [[Tallinna toomkapiitel\|Tallinna]] ja [[Saare-Lääne toomkapiitel\|Saare-Lääne]] [[toomkapiitel\|toomkapiitlite]] [[toomhärra]] ja [[1484]]. aastal valis [[Riia toomkapiitel]] ta ordu nõudel [[Riia peapiiskop]]iks. Selle kinnitas ka [[Saksa ordu]] kõrgmeister [[Martin Truchess von Wetzhausen]], kuigi ta oli esialgu soovinud peapiiskopiks teha oma [[kaplan]]it [[Nikolaus Kreuder]]it. 1484. aastal oli Hildebrand isiklikult [[Rooma]]s, kus [[Rooma paavst]] [[Sixtus IV]] ta peapiiskopiks kinnitas. Tagasiteel külastas ta [[Königsberg]]is ka [[Saksa ordu kõrgmeister\|Saksa ordu kõrgmeistrit]]. Peapiiskopina oli Hildebrand üldiselt ordumeelne ja saavutas eriti hea teineteisemõistmise meister [[Wolter von Plettenberg]]iga, olles üks tema kindlamaid liitlasi [[Liivi-Moskva sõda\|Liivimaa-Moskva sõjas]] aastatel [[1501]]–[[1503]], samas kui teised piiskopid püüdsid sõjakohustustest kõrvale hiilida. Siiski säilitas ta ka küllaltki ulatusliku tegevusvabaduse, eriti vaimuliku elu edendamise osas. Ta soosis eriti [[frantsisklased\|frantsisklaste]] kloostrite rajamist nii Liivi- kui ka [[Preisimaa]]l (viimane kuulus peapiiskopi vaimuliku võimu alla) ja toetas [[vagadus]]e levitamist ka [[reliikvia]]te ostmise näol. Hildebrand osales ka [[Liivimaa-Moskva sõda\|Liivimaa-Moskva sõja]] aegsetes retkedes nii [[1501]]. kui ka [[1502]]. aastal. [[Smolino lahing]]us sattus ta elu ohtu, kui vene sõjavägi murdis välja tema juhitud väesalga keskossa, kuid ta päästeti [[maamarssal]] [[Johann von dem Broele]] väe poolt. Lahingujärgse [[ristiülendamispäev]]a ([[14. september]]) nimetas Hildebrand võidupühaks ning seda tähistati kuni [[Vana-Liivimaa]] eksistentsi lõpuni.

Michael Hildebrand: erinevus redaktsioonide vahel