'''Sotsiaalse võrdluse teooria''' keskendub uskumusele, et inimestel on sisemine tung, mis ajendab neid saama ja otsima täpseid hinnanguid enda kohta. Teooria selgitab, kuidas inimesed hindavad oma arvamusi ja võimeid läbi võrdluste teiste inimestega, et vähendada ebakindlusi võrdlusalustes valdkondades ja et paremini ennast mõtestada. Sotsiaalse võrdluse teooria esitas algselt [[1954]]. aastal [[Leon Festinger]]<ref>Festinger, L. (1954). A theory of social comparison processes. Human relations, 7(2), 117–140.</ref>.
Sotsiaalse võrdluse teooria esitas algselt [[1954]]. aastal [[Leon Festinger]]<ref>Festinger, L. (1954). A theory of social comparison processes. Human relations, 7(2), 117–140.</ref>. Esialgse, Festingeri teooria järel hakkas uurimistöö keskenduma sotsiaalsele võrdlusele kui eneseupitamise (inglise ''self-enhancement'') strateegiale <ref>Gruder, C. L. (1971). Determinants of social comparison choices. Journal of Experimental Social Psychology, 7(5), 473–489.</ref><ref>Wills, T. A. (1981). Downward comparison principles in social psychology. Psychological bulletin, 90(2), 245.</ref>, tuues teadusesse üles- ja allapoole võrdluste (inglise ''upward comparison'' ja ''downward comparison'') kontseptsioonid ning laiendades sotsiaalse võrdluse tekkepõhjuste võimalikke selgitusi.<ref>Schachter, S. (1959). The psychology of affiliation: Experimental studies of the sources of gregariousness (Vol. 1). Stanford University Press.</ref>
==Festingeri sotsiaalse võrdluse teooria (1954)<ref>Festinger, L. (1954). A theory of social comparison processes. Human relations, 7(2), 117–140.</ref>==
