August Kitzberg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kaar (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
7. rida:
== Lapsepõlv ==
August Kitzberg elas lapsena (1857–1871) [[Niitsaadu]]l [[Penuja]] külas, NiitsaadulPuldre Äiatare [[kandikoht|kandikohal]], kus ta vend Jaan oli [[koolmeister]]. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli Kits. Kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse[[gloobus]]e ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku.
Vastuolude tõttu Penuja mõisniku [[Peeter Widriks]]iga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid [[Karksi valdavald]]a Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum.
 
Ta töötas Viljandimaal, [[Pornuse]]l 1873. aastast [[kihelkonnakohus|kihelkonnakohtu]] [[notar]]i abilisena, töötas hiljemini Pornuses, [[Morna]]s ja [[Abja]]s kihelkonnakohtu notarina, oli selle järel [[Polli]] ja [[Pöögle]] valla kirjutaja ja vabanes venestuse tagajärjel kohast. Siis asus ta [[Viljandi]]sse [[Viljandi Põllumeeste Selts]]i ökonoomiks ja teotses hiljemini [[Kuramaa]]l ja [[Riia]]s, kust lõpuks siirdus Tartu.
Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele.
 
[[Mulgimaa]], [[Halliste]]-[[Karksi]] tüübid alates [[saunik]]uist ja ulatudes kuni [[mõisnik]]eni ([[Abja mõis]]nik ja [[kihelkonnakohtunik]], parun Stackelberg) ning olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele.
 
== Looming ==