Hermann Ebbinghaus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tkivisik (arutelu | kaastöö)
+ Uurimistöö mälu vallas (lisatõlge ingliskeelsest wikist) + viite täpsustus
Tkivisik (arutelu | kaastöö)
viite parandus
12. rida:
 
==Uurimistöö mälu vallas==
Erinevalt [[Wilhelm Wundt|Wundt]]ist pidas Ebbinghaus [[kõrgemad vaimsed protsessid|kõrgemate vaimsete protsesside]] eksperimentaalset uurimist võimalikuks<ref name="Leahey" />. Kontrollimaks potentsiaalsete sekkuvate sekkuvate muutujate vastu (inglise k. ''confounding variable'') kasutas ta sõnade nimekirjade meeldejätmiseks lihtsat akustilist kodeerimist ja [[kordamine|kordamist]]. Kuna [[õppimine|õppimist]] mõjutavad ka varasemad teadmised, oli Ebbinghausil vaja midagi kergesti meeldejäätavat, aga millel puuduksid varasemad kognitiivsed assotsiatsioonid. Tavasõnadega on kerge luua assotsiatsioone, mis omakorda segaks katsetulemusi. Nii otsustas ta ühikutena kasutusele võtta [[mõttetud silbid]] (tuntud ka kui [[CVC trigramm]]. Mõttetuteks silpideks nimetati antud juhul [[kaashäälik]]-[[sulghäälik]]-kaashäälik kombinatsiooni, kus kaashäälikud ei kordu ja saadud silbil puudub tähendus. PIL (kõlab nagu 'pill') ja PIN (on juba sõna) silpe näiteks ei kasutataks. Kuigi Ebbinghaus näidiseid ei jätnud, oleks aktsepteeritavad silbid nagu DAX, BOK ja YAT. Tähendusega juba laetud sõnade välistamise järel jäi tema kasutusse 2300 silpi<ref name="Memory">Ebbinghaus, H. (1913).. (H. Ruger, & C. Bussenius, Trans.) New York, NY: Teachers College.</ref>. Selle silbikogu loomise järel asus ta karbist suvalisi silpe võtma, et need siis märkmikku üles kirjutada. Siis luges ta neid sõnu samas käändes [[metronoom]]i kindlas rütmis ja proovis neid protseduuri lõpus [[meenutamine|meenutada]].
 
Ebbingausi mälu-uurimise meetod oli "mõttetud silbid". Ta kirjutas üles umbes 2300 kolmetähelist silpi, millel polnud tähendust (välistamaks assotsiatsioonide mõju), ja koostas nendest jadasid, mida meelde jätta. Sel moel uuris ta [[mälu]] seaduspärasusi.