Redaktsioon: 2. aprill 2014, kell 03:55 redigeeri Tkivisik (arutelu \| kaastöö) 498 muudatust + panus muudes valdkondades ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. aprill 2014, kell 12:47 redigeeri eemalda Tkivisik (arutelu \| kaastöö) 498 muudatust + Uurimistöö mälu vallas (lisatõlge ingliskeelsest wikist) + viite täpsustus Uuem muudatus →
12. rida: ==Uurimistöö mälu vallas== Erinevalt [[Wilhelm Wundt\|Wundt]]ist pidas Ebbinghaus [[kõrgemad vaimsed protsessid\|kõrgemate vaimsete protsesside]] eksperimentaalset uurimist võimalikuks<ref name="Leahey" />. Kontrollimaks potentsiaalsete sekkuvate sekkuvate muutujate vastu (inglise k. ''confounding variable'') kasutas ta sõnade nimekirjade meeldejätmiseks lihtsat akustilist kodeerimist ja [[kordamine\|kordamist]]. Kuna [[õppimine\|õppimist]] mõjutavad ka varasemad teadmised, oli Ebbinghausil vaja midagi kergesti meeldejäätavat, aga millel puuduksid varasemad kognitiivsed assotsiatsioonid. Tavasõnadega on kerge luua assotsiatsioone, mis omakorda segaks katsetulemusi. Nii otsustas ta ühikutena kasutusele võtta [[mõttetud silbid]] (tuntud ka kui [[CVC trigramm]]. Mõttetuteks silpideks nimetati antud juhul [[kaashäälik]]-[[sulghäälik]]-kaashäälik kombinatsiooni, kus kaashäälikud ei kordu ja saadud silbil puudub tähendus. PIL (kõlab nagu 'pill') ja PIN (on juba sõna) silpe näiteks ei kasutataks. Kuigi Ebbinghaus näidiseid ei jätnud, oleks aktsepteeritavad silbid nagu DAX, BOK ja YAT. Tähendusega juba laetud sõnade välistamise järel jäi tema kasutusse 2300 silpi<ref name="Memory"/>. Selle silbikogu loomise järel asus ta karbist suvalisi silpe võtma, et need siis märkmikku üles kirjutada. Siis luges ta neid sõnu samas käändes [[metronoom]]i kindlas rütmis ja proovis neid protseduuri lõpus [[meenutamine\|meenutada]]. Ebbingausi mälu-uurimise meetod oli "mõttetud silbid". Ta kirjutas üles umbes 2300 kolmetähelist silpi, millel polnud tähendust (välistamaks assotsiatsioonide mõju), ja koostas nendest jadasid, mida meelde jätta. Sel moel uuris ta [[mälu]] seaduspärasusi. 17. rida ⟶ 19. rida: <!-- ~~==Research on memory==~~ Ebbinghaus was determined to show that higher mental processes could actually be studied using [[experimentation]], which was in opposition in the popular held thought of the time. To control for most potentially confounding variables, Ebbinghaus wanted to use simple acoustic encoding and [[rehearsal\|maintenance rehearsal]] for which a list of words could have been used. As [[learning]] would be affected by prior knowledge and understanding, he needed something that could be easily memorized but which had no prior cognitive associations. Easily formable associations with regular words would interfere with his results, so he used items that would later be called “[[nonsense syllable]]s” (also known as the [[CVC trigram]]). A nonsense syllable is a [[consonant]]-[[vowel]]-consonant combination, where the consonant does not repeat and the syllable does not have prior meaning. BOL (sounds like ‘Ball’) and DOT (already a word) would then not be allowed. However, syllables such as DAX, BOK, and YAT would all be acceptable (though Ebbinghaus left no examples) . After eliminating the meaning-laden syllables, Ebbinghaus ended up with 2,300 resultant syllables.<ref name="Memory"/> Once he had created his collection of syllables, he would pull out a number of random syllables from a box and then write them down in a notebook. Then, to the regular sound of a [[metronome]], and with the same voice [[inflection]], he would read out the syllables, and attempt to [[Recall (memory)\|recall]] them at the end of the procedure. One [[research\|investigation]] alone required 15,000 recitations. It was later determined that humans impose meaning even on nonsense syllables to make them more meaningful. The nonsense syllable PED (which is the first three letters of the word ‘pedal’) turns out to be less nonsensical than a syllable such as KOJ; the syllables are said to differ in [[association value]].<ref>Glaze, J. A. (1928). The association value of non-sense syllables. ''Pedagogical Seminary and Journal of Genetic Psychology, 35'', 255-269.</ref> It appears that Ebbinghaus recognized this, and only referred to the strings of syllables as “nonsense” in that the syllables might less likely have a specific meaning and that no attempt to make associations with them for easier retrieval.<ref name="Memory"/> -->

Hermann Ebbinghaus: erinevus redaktsioonide vahel