Kiirabi: erinevus redaktsioonide vahel

[[USA_kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] puhkemise hetkeks 1861 a oli erakorralises meditsiiniabis üheks peamiseks edasiminekuks [[kloroform]]i avastamine. Esimene anesteesia teostati kloroformiga 1847 a, mis 14 hiljem alanud kodusõja alguseks oli laiemalt levinud. Algselt mitterahuldavalt organiseeritud meditsiiniteenistuse parandamises saavutas enam edu Unioon. Kasutusele võeti haavatute ravi lahinguväljal, [[amputatsioon|amputeerimine]] kloroformi ning [[etanool]]i kombinatsioonnarkoosis ning jõelaevadele paigutatud välihospidalid<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Medicine_in_the_American_Civil_War</ref>. Ameerika Ühendriikide kodusõda saab lugeda esimeseks [[tehnoloogia|tehnoloogiliselt]] modernseks sõjaks<ref>http://www.uwgb.edu/dutchs/westtech/x1stmodw.htm</ref>. Kasutusse võeti tõhusam sõjatehnika, erakorralise meditsiiniabi kontekstis saame aga esmakordselt rääkida tervet sõjaväge haaravast sõjameditsiini süsteemist.<br>

<br>

<br>

Ajavahemikul [[Esimene_maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algusest [[Teine_maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpuni jätkus erakorralise meditsiini valdkonnas toimub [[innovatsioon]]. Esimeses maailmasõjas muutus tavapäraseks [[Autotööstus|autodega]] teostatav kiirabitransport. Samuti võeti Esimeses maailmasõjas kasutusele kuldse tunni põhimõte<ref>http://www.sciencemuseum.org.uk/broughttolife/themes/war/warzone.aspx</ref>. Teises maailmasõjas kasutati haavatute transpordiks esmakorselt õhukeid. Tsiviilvaldkonna erakorraline meditsiin jäi aga vaatamata sõjakogemustele ajast maha.<br>

==Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi (kiirabi) organiseerimine==

Haiglaeelne erakorraline meditsiiniabi (kiirabi) selle sõna kitsas ja kaasaegses tähenduses on võrdlemisi uus nähtus. Selles tähenduses meditsiiniabist saame rääkida [[60._aastad|1960 aastatest]]. Vaidlusi kiirabi organiseerimise parima viisi üle on peetud pikemat aega<ref>[http://images.journals.lww.com/jtrauma/PdfPageImage.00005373-198308000-00005.0.jpeg Border, John R. M.D.; Lewis, Frank R. M.D.; Aprahamian, Charles M.D.; Haller, J. Alex M.D.; Jacobs, Lenworth M. M.D.; Luterman, Arnold M.D. (1987). Panel: Prehospital Trauma Care-Stabilize or Scoop and Run]</ref>. Vaidluste objektiks on olnud kõik kiirabi organiseerimise aspektid. Kiirabi on tugevas sõltuvuses [[riik]]ide sisemisest tervishoiupoliitikast ning seetõttu on näeme erinevate riikides erinevatel alustel kiirabikorraldust. Parima [[Meetod|meetodi]] väljaselgitamist takistab asjaolu, et iga kiirabisüsteem opereerib haiglavälises, korratus olukorras, kus detailsete reeglite kehtestamine (ja ühtlasi tulemuste hilisem uurimine) on haigete mitmekesisuse tõttu tugevalt raskendatud. Uuringuid on tehtud rohkesti, kuid universaalselt head kiirabisüsteemimudelit senini ei ole. Näiteks käivad tänini vaidlused [[trauma]]haige haiglavälise käsitlemise üle. Osa [[Arstide loend|arste]] leiab, et parimaks abiks on viivitusteta transport haiglasse, teised pooldavad ravi alustamist sündmuskohal<ref>[http://ccforum.com/content/12/5/224 Pro/con debate: Is the scoop and run approach the best approach to trauma services organization?]</ref>. Toetust on leidnud arusaam, et iga haiguse ravi tuleb kiire transport vs ravi kohapeal vaidluses vaadata eraldi<ref>[http://www.sjtrem.com/content/18/1/62 Is advanced life support better than basic life support in prehospital care? A systematic review]</ref>. Kuivõrd kiirabi põhitegevuseks on meditsiiniabi andmine, siis abiandmise kontseptsioonist sõltub organisatsioonis kõik muu. Maailma riikide kiirabiorganisatsioonide vahel esineb märgatavad erinevusi juhtimisahelas, meditsiinipersonali kvalifikatsioonis, kiirabiorganisatsiooni [[õigus]]likes alustes jne. Sellegipoolest saab üldistatult nimetada mõned juhtivad organisatoorsed suunad, mis teataval määral maailmas domineerivad.

<br>

<br>

Anglo- ameerikaliku kiirabikorralduse juhtmõtet tuntakse kiirabiasutustes "scoop and run" (Eesti k tõsta peale ja kiirusta haiglasse) nime all. Selle süsteemi aluste põhjal ei peaks kiirabi sündmuskohal [[Aegna|aega]] kulutama. Haige tuleb kiirelt asetada kiirabiautosse ning viia lähimasse haiglasse. Anglo- ameerikaliku suuna pooldajad ütlevad, et keeruliste protseduuride tegemine lükkab edasi põhjusliku ravi alguse ja halvendab seeläbi ravitulemusi. Kuivõrd suurt vilumust nõudvaid [[protseduur]]e peetakse sündmuskohal tarbetuteks, siis ei kuulu selle suuna kiirabibrigaadide koosseisudesse akadeemilise meditsiiniharidusega arstid ja õed. Personal koosneb [[parameedik]]utest ja erakorralise meditsiini tehnikutest. Haigeid ei püüta sündmuskohal stabiliseerida, vaid rõhk on sõltumata seisundist kiirel transpordil erakorralise meditsiini osakonda. Sündmuskohal piirdutakse vaid absoluutselt vältimatu tegevusega nagu seda on elustamine. Parameditsiiniline kiirabi viib haiglasse peaaegu kõik haiged, kes kiirabi kutsuvad. "Scoop and run" põhimõte tundub ennast õigustavat olukorras, kus haiglasse jõudmine võtab vähe aega. Siiski vajatakse sellise süsteemi käigushoidmiseks suhteliselt rohkem kiirabibrigaade ning tihdamat haiglavõrku. Anglo- ameerika suunda rakendavad kiirabikorralduses näiteks [[USA]], [[Austraalia]] ning [[Kanada]]. Parameditsiinilise kiirabi korral on laialt levinud korraldus, kus sündmuskohal olijad konsulteerivad haiglas olevate arstidega.

{| class="wikitable" style="margin: 1em auto 1em auto;"

|-

!

!Anglo- ameerika suund

|-

<br>

<br>

===Põhiliste korralduslike suundade kombinatsioonid===

[[Pilt:Ambulance in Tomsk.jpg|pisi|vasakul|Venemaal asuva [[Tomsk]]i linna kiirabi kitsalt spetsialiseeritud elustamisbrigaadi auto on äratuntav kirja "реанимация" järgi.]]

 

===Kiirabikorraldus väljaspool tavapärast olukorda===