Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 156 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
 
== Ajalugu ==
[[File:Bm02022bm.jpg|left|pisi|Võnnu linnuse ja linna plaan. [[Johann Christoph Brotze]]]]
Cēsise (Võnnu) asula alguseks loetakse [[1206]]. aastat. [[Võnnu muinaslinnus]] eksisteeris aga tõenäoliselt juba [[11. sajand]]il ja läks [[1201]] [[Mõõgavendade ordu]] valdusse. [[1209]]. aastal asusid ristisõdijad rajama [[Võnnu ordulinnus]]t, kuid selle valmimine võttis aastakümneid. Eestlased piirasid ristisõdijate käes olnud Võnnu muinaslinnust [[1210]]. aastal, enne [[Ümera lahing]]ut, suutmata seda vallutada. Sama edutult piirasid seda [[venelased]] [[1218]] ja [[1221]].
 
Esialgu oli asustus üksnes seespool lossimüüre. [[13. sajand]]il hakkas ka väljapoole lossi püsiv asustus kujunema. Linnaõigused sai Cēsis [[1323]]. Linn kuulus ka [[Hansa liit]]u. Cēsis oli [[Liivi ordu]]riigi keskus, sealne [[Võnnu ordulinnus|linnus]] oli alates [[1484]] ordumeistri residents. Igal aastal kogunes seal ordu [[peakapiitel]]. Ordule kuulunud Püha Johannese kirikusse, mis valmis erakordselt lühikese aja, kõigest 3 aastaga ([[1281]]–[[1284]]) ja mahutab 4 tuhat inimest, on maetud hulk ordutegelasi, sealhulgas [[Wolter von Plettenberg]].
 
[[Vene-Liivi sõda|Liivimaa-Vene sõjas]], [[1577]]. aastal piiras Cēsist [[Ivan Julm]]a sõjavägi. Lossi kaitsnud [[garnison]] hävitas lossi, et vältida selle sattumist vaenlase kätte. [[1588]] kogunes linnas [[Maapäev (rüütelkond)|maapäev]], mis tunnistas allumist [[Poola-Leedu|Poola]]le, kuid Poola osaks sai Cēsis alles [[1598]]. Linn jäi katoliiklikuks seni, kuni läks [[1620]] [[Rootsi]] alluvusse. Linnus taastati, kuid hävis [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1703]] uuesti ja läks samal aastal [[Moskva tsaaririik|Venemaa]] koosseisu.
 
[[1747]] kinkis keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] Cēsise kantslerile [[Aleksei Bestužev-Rjumin]]ile. [[1777]] omandas lossivaremed [[krahv]] [[Friedrich Wilhelm von Sivers]], kes laskis oma residentsi ehitada lossivaermete idaossa, ühendades selle otsaseina kindlustustorniga. [[1812]] rajati [[romantism|romantilises]] stiilis lossipark jalgteede, eksootiliste taimede ja [[veekogu]]dega, milles peegelduvad lossivaremed.
 
==Vaatamisväärsused==
Linna vaatamisväärsusteks on [[Võnnu ordulinnus|ordulinnus]] ja vanalinn ühes [[Cēsise Jaani kirik|Jaani kirik]]uga, mille altarimaali ([[1858]]) autor on [[Johann Köler]] (maali teisend tõi talle [[akadeemik]]u nimetuse), samuti [[Võnnu vabadussammas]].
 
[[1850. aastad|1850. aastatel]] rajati Cēsisesse Wolter von Plettenbergi [[ausammas]]. 1927. aastal rajati ja 2012. aastal taastati "Läti ema" mälestussammas.<ref>[http://arvamus.postimees.ee/1042048/m-ris-niklass-tartu-kujurite-abi-latile/ Māris Niklass: Tartu kujurite abi Lätile]</ref>
 
Alates [[1949]] asub kunagises ordulinnuses Cēsise ajaloomuuseum.
 
 
== Sõpruslinnad ==
Cēsise [[sõpruslinn]]ad on [[Achim]] ([[Saksamaa]]), [[Ainaži]] (Läti), [[Alytus]] ([[Leedu]]), [[Frederiksberg]] ([[Taani]]), [[Konstancin-Jezioma]] ([[Poola]]), [[Rakvere]] (Eesti), [[Rokiškis]] (Leedu), [[Žovkva]] ([[Ukraina]]), [[Tara (Venemaa)|Tara]] (Venemaa), [[Tyresö vald]] (Rootsi), [[Varese]] ([[Itaalia]]) ja [[Venafro]] (Itaalia).
 
 
==Vaata ka==
*[[Võnnu ordulinnus]]
*[[Võnnu foogt]]
*[[Võnnu komtuur]]
53 350

muudatust