Kasvaja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Kasvaja''' ehk '''neoplasma''' ehk '''uudismoodustis''' ehk '''tuumor''' (ka: '''mass''', '''moodustis''') (ladina keeles ''neoplasma'', ''tumor'') on koondnimetus organis...'
 
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Kasvaja''' ehk '''neoplasma''' ehk '''uudismoodustis''' ehk '''tuumor''' ehk '''blastoom''' (ka: '''mass''', '''moodustis''') ([[ladina keel]]es ''neoplasma'', ''tumor'') on koondnimetus organismi regulatsioonimehhanismidegenoomimuutustest puudulikkusest (harilikult geneetilise häire tulemusel) tulenevate paiksete, harilikult ühe rakutüübi soovimatu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud moodustiste kohta.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 333:2004.</ref>tingitud
regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 333:2004.</ref><ref>[[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], [[Živile Riispere]], [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 198, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4</ref>
 
Osad kasvajad ei formeeru tuumoriteks, nagu näiteks [[leukeemia]] ja enamik [[epiteelkude|epiteelkoes]] arenevaid kasvajaid (''carcinoma in situ'').
 
Kuigi organismide käsitletakse nii [[taimed|taimi]] kui [[loomad|loomi]], siis esmajoones on kasvajad siiski osadel loomadel.
 
Osad kasvajad ei formeeru tuumoriteks, nagu näiteks [[leukeemia]] ja enamik [[epiteelkude|epiteelkoes]] arenevaid kasvajaid ([[kartsinoom]] ''carcinoma in situ'').
 
Koevohandeid tekib organimis ka kaitse funktsioonidega seoses mitmesuguste patoloogiliste protsesside korral, nagu [[põletik]], organiseerumine, [[regeneratsioon]], [[hüperplaasia]] ja [[hüpertroofia]] kuid need alluvad harilikult organismi kontrollmehhanismidele.
 
Kasvaja tekib harilikult kasvajalise vohangu käigus ja seda põhjustavad mitmesuguseid häired nagu proliferatsiooni- ja diferentseerumishäire (kasvu, paljunemise ja küpsemise häire).
 
Kasvajaid jagatakse nende struktuuri, kasvu ja leviku alusel
<ref>Peeter Padrik, Hele Everaus, "Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele", lk 7, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067.</ref>:
*[[healoomulised kasvajad|healoomulisteks kasvajateks]] ehk diferentseerunud ehk valminud kasvajateks (''neoplasma benignum''; ''tumor benignum'');
*[[piirpahaloomulised kasvajad|piirpahaloomulisteks kasvajateks]];
*pahaloomulisteks kasvajateks ehk [[vähk (haigus)|vähktõveks]] ehk dediferentseerunud ehk mittediferentseerunud ehk valminud kasvajateks (''neoplasma malignum''; ''tumor malignum'').
 
== Vaata ka ==
*[[onkoloogia]]