Erinevus lehekülje "Suurvürst" redaktsioonide vahel

Lisatud 83 baiti ,  6 aasta eest
Parandatud
(Parandatud)
== Venemaa ==
 
[[Venemaa]]l on suurvürsti tiitli kasutamine erinevatel ajaperioodidel märkimisväärselt erinenud. Tiitel võeti esimesena kasutusele [[Kiievi-Vene]] riigis [[10. sajand]]il ja omistati algselt kõigile [[suveräänsus|suveräänsetele]] valitsejatele. Esimese suurvürstina on nimetatud legendaarset valitsejat [[Oleg]]i, kes suri kas aastal [[912]] või [[922]]. Kuigi üldlevinud arusaama kohaselt oli suurvürst ikkagi ainult [[Kiiev]]i vürst, siis kasutasid seda tiitlit ka teised valitsejad, kes ei tunnistanud Kiievi-Vene valitseja ülemvõimu.
 
Kui Kiievi-Vene riik [[12. sajand]]i keskel lõplikult lagunes, läks suurvürsti tiitel üle [[Vladimir-Suzdal]]i valitsejatele. Ka sellel perioodil jätkus olukord, kus suurvürsti tiitlit võis paralleelselt kasutada mitu [[osastisvürst]]i.
 
Venemaa edasise feodaalse killustumise käigus 12.–[[14. sajand]]il hakkasid nimetama ennast suurvürstideks nimetama kõik need valitsejad, kellele allusid [[vasall]]idena teised vürstid. Nii kandsid suurvürsti tiitlit [[Tver]]i, [[Rjazan]]i, [[Smolensk]]i, [[Nižgorod]]i, [[Galiitsia-Volõõnia]] ja [[Moskva]] vürstid.
 
[[Moskva Suurvürstiriik|Moskva vürstiriigi]] tugevnedes 14. sajandil hakati suurvürsti tiitlit kasutama peamiselt seoses selle riigi valitsejaga. Moskva vürst [[Ivan I]] omistas endale ametlikult suurvürsti tiitli aastal [[1328]], kui ta tõusis [[Vladimir]]i troonile. Tema järglane [[Semjon Uhke]] ([[1340]]–[[1353]]) hakkas ennast nimetama kogu Venemaa suurvürstiks.
 
Olles koondanud valdava osa Vene vürstiriikidest oma võimu alla, reserveeris Moskva suurvürst [[Vassili III]] [[1521]]. aastal tiitli kasutamise ainuõiguse endale ja oma järglastele. Kui [[1547]]. aastal võttis tollane Moskva valitseja [[Ivan IV]] endale tiitli "[[tsaar]]" (''царь''), säilitas ta täieliku aunimetuse ühe osana ka suurvürsti tiitli.
 
Kui [[1721Peeter I]] reorganiseeris [[Peeter I1721]]. aastal Moskva Suurvürstiriigi [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigiks]], sai valitseja põhitiitliks "[[keiser]]" (''император''). Ka nüüd säilis suurvürsti nimetus osana keisri ametlikust tiitlist - ''"...Kaasani, Astrahani ja Siberi tsaar, Smolenski, Tveri, Vjatka ja teiste maade suurvürst"''.
 
[[18. sajand]]il hakkas suurvürsti (ja suurvürstinna) tiitel edasi kanduma ka valitseva keisri või keisrinna lastele. Lõplikult kinnitas monarhi laste õiguse neid tiitleid kanda keiser [[Paul I]] oma määrusega [[5. aprill]]il [[1797]]. Perioodil 1797–[[1886]] võis suurvürstiks või -vürstinnaks nimetada valitseja järglasi kuni neljanda põlveni, perioodil 1886–[[1917]] teise põlveni.
 
Suurvürsti või -vürstinna tiitel osutas sellest ajast peale inimesele, kellel on õigus pretendeerida Venemaa troonile. Nii lähenes see [[Euroopa]]s kasutatavale [[prints]]i tiitlile, kuid ei võrdsustunud sellega kunagi. Näiteks jäi valitsejale õigus suurvürsti tiitel tagasi võtta, kui seda kandva isiku tegevus oli vastuolus 1797. aasta määruses sätestatud tingimustega.
 
Suurvürsti või -vürstinna kõnetamiseks kasutati pöördumist "keiserlik kõrgus".
== Leedu ==
 
[[13. sajand]]ist alates nimetati suurvürstideks ka [[Leedu Suurvürstiriik|Leedu]] valitsejaid. [[1432]]. aastast olid Leedu suurvürstideks [[1385]]. aastal sõlmitud [[Kreva unioon]]i tulemusel [[Poola]] kuningad, kuid need kaks trooni olid lahus, olles küll alates [[1444]]. aastatestaastast ühendatud valitseja isiku kaudu ([[personaalunioon]], välja arvatud aastatel [[1492]]–[[1501]] ja aastatel [[1544]]–[[1548]]). Kui Leedu alad läksid [[1569]]. aastal sõlmitud [[Lublini unioon]]i alusel lõplikult Poola koosseisu, lisati Leedu suurvürsti tiitel täiendava osana [[Poola kuningas|Poola kuninga]] tiitlile. Tiitel läks [[1793]]. aastal pärast [[Kolmas Poola jagamine|kolmandat Poola jagamist]] üle Vene keisrile ja kadus koos [[monarhia]] hävinguga Venemaal [[1917]]. aastal.
 
== Muud riigid ==
 
[[Lääne-Euroopa]]s ei olnud suurvürsti tiitel kasutusel. [[10. sajand]]il kandsid suurvürsti tiitlit mõned [[Ungari]] valitsejad. Küll on [[Soome]] monarhe[[monarh]]e alates [[16. sajand]]ist nimetatud suurvürstideks - aastatel [[1581]]–[[1809]] kandis seda tiitlit vastavalt [[Rootsi]] kuningas ja 1809–[[1917]] Venemaa keiser. Aastatel [[1765]]–[[1918]] oli [[Austria]] keiser ühtlasi [[SiebenbürgenTransilvaania]]i ([[TransilvaaniaSiebenbürgen]])i suurvürst (''Großfürst'').
 
== Vaata ka ==
Anonüümne kasutaja