Redaktsioon: 25. märts 2014, kell 11:26 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 252 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. märts 2014, kell 18:58 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 252 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{liita\|Larüngaalne konsonant}}~~ [[Pilt:Kalad-kalaq.png\|thumb\|300px\|Võru keeles on kõrisulghäälik mitmuse tunnus (ainsus: ''kala'' - mitmus: ''kalaq''). Võru mitmuse tunnus ''q'' vastab eesti mitmuse tunnusele ''d'' ja on sellega graafiliselt küllalt sarnane - ühel neist on vaid "saba" ülespoole ja teisel allapoole: ''kalad - kalaq''.]] '''Kõrisulghäälik''' ehk '''larüngaalklusiil''' on [[sulghäälik]] (klusiil) mis moodustatakse õhu kinnipidamisega kõris. Kõrisulghäälik on [[võru keel\|võru keele]] tähtis tunnus ja seda leidub seal väga palju. Võru keeles on kõrisulghäälik peaaegu alati vaid sõna lõpus ja see kirjutatakse tähega q või mõnikord ka ülakomaga (väljajätmismärgiga) '. Kõrisulghäälik on võru keeles nimisõna mitmuse, nt ''maaq'', ''piniq'' (vrd ainsus ''maa'', ''pini''), tegusõna käskiva kõneviisi, nt ''tiiq'', ''võtaq'' ja paljude teiste grammatiliste kategooriate tunnus. ==Eesti keel== Eesti keele häälduses esineb kõrisulghäälikut vaid ühes kõnekeelses eituspartiklis, mida on kirjutatud kujul ''mkmk'' (võru keele vahenditega oleks seda võimalik kirja panna kujul ''õqõ'' või ''äqä'').▼ ==Võru keel== Kõrisulghäälik on [[võru keel\|võru keele]] tähtis tunnus ja seda leidub seal väga palju. Võru keeles on kõrisulghäälik peaaegu alati vaid sõna lõpus ja see kirjutatakse tähega q või mõnikord ka ülakomaga (väljajätmismärgiga) '. Kõrisulghäälik on võru keeles nimisõna mitmuse, nt ''maaq'', ''piniq'' (vrd ainsus ''maa'', ''pini''), tegusõna käskiva kõneviisi, nt ''tiiq'', ''võtaq'' ja paljude teiste grammatiliste kategooriate tunnus. ==Setu keel== Samuti kui võru keeles, esineb kõrisulghäälik ka [[setu keel\|setu keeles]], kus võib seda olla häälduses isegi rohkem kui võru keeles. ==Teised keeled== Peale võru ja setu keele esineb kõrisulghäälik ka paljudes teistes maailma keeltes, nt [[araabia keel\|araabia]], [[malta keel\|malta]] ja mitmetes indiaani keeltes, aga ka [[soome keel\|soome keele]] häälduses (nt ''anna olla'' [annaq olla]) ja [[inglise keel\|inglise]], eriti ~~briti~~Briti inglise kõnekeeles (nt ''a little bit'' [ö liql biq]). [[Saksa keel\|Saksa keele]] häälduses võib kõrisulghäälikut kuulda sõna alguses [[täishäälik]]u ees, nt ''ein'' [qain]. q-tähega kirjutatakse kõrisulghäälik peale võru ja setu keele ka malta keeles. ==Transkriptsioon== Rahvusvahelistes keeleteaduslikes transkriptsioonides ([[IPA]], soome-ugri keelte transkriptsioon jm) märgitakse kõrisulghäälikut tavaliselt erilise märgiga, mis tuletab meelde ilma punktita küsimärki (ʔ). ==Vaata ~~veel~~ka==▼ ▲Eesti keele häälduses esineb kõrisulghäälikut vaid ühes kõnekeelses eituspartiklis, mida on kirjutatud kujul ''mkmk'' (võru keele vahenditega oleks seda võimalik kirja panna kujul ''õqõ'' või ''äqä''). ▲==Vaata veel== [[Võru kirjaviis]] [[Võru keel]]

Kõrisulghäälik: erinevus redaktsioonide vahel