Redaktsioon: 7. veebruar 2014, kell 22:21 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust P HC: eemaldatud Kategooria:Põhjasõda; lisatud Kategooria:Põhjasõda Eesti alal ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. märts 2014, kell 00:50 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
28. rida: 1710. aastal saabus Liivimaale ja sealt ka Lõuna- ja Põhja-Eestisse [[katk\|"Must surm"]], mille tagajärjel kannatasid nii elanikud, kui ka linnade garnisonid, mis oli ka üheks [[Riia piiramine (1710)\|Riia]] ja [[Pärnu piiramine (1710)\|Pärnu]] vallutamise põhjuseks. ==Tallinna piiramine== Tallinna piiramine algas linna ~~ümberpiiramisega~~piiramisega Vene vägede poolt [[15. august]]il [[1710]]. aastal, [[Lasnamäe]]poolsest küljest. Mereäärne ja [[Telliskopli]] poolne külg oli aga blokeerimata. Linna ümberpiiranud Vene väed tõkestasid linna varustamisega joogiveega [[Ülemiste järv]]est ning toidumoonaga maapiirkondadest. Linna toiduvarustamise olukorda oli veelgi raskendanud aastatel 1697-1697 toimunud [[viljaikaldus]]e tulemusena. Aktiivset sõjategevust ([[tormijook]]sud ja linna pommitamine) ei teostatud vaid Vene väed kasutamisd piiramis- ja venitamistaktikat, kuna linna kaitsejõud (linna rootsi garnison ja linnaelanikest moodustatud kaitseüksused) kandsid suuri kaotusi linna jõudnud katku [[emideemia\|epideemia]] tulemusel. Garnisoni 4000 sõdurist jäi piiramise lõpus ellu umbes 400, seega ainult 10%<ref>W.Greiffenhagen, Die Belagerung und Capitulation Relals in Jahre 1710, seite 53 jj</ref>. Vaatamata linna kaitsevõime pidevale langemisele katku tagajärjel ning asekuberner Pakuli poolt Rootsi [[Kuninglik Nõukogu\|Kuninglikule Nõukogule]], Sõjakolleegiumile, Admiraliteedikolleegiumile ja Kammerkolleegiumile esitatud abipalvetele saata Tallinnasse lisavägesi või varustust, olulist abi linnale ja Rootsi garnisonile ei osutatud.

Tallinna piiramine (1710): erinevus redaktsioonide vahel