Isikuline asesõna: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Liisz (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Isikuline asesõna''' ehk personaalpronoomen esindab lauses kõneleja või kuulaja isikut või kedagi kolmandat märkiv...'
 
Liisz (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Isikuline asesõna''' ehk [[Personaalpronoomen|personaalpronoomen]] esindabesitab [[Lause|lauses]] kõneleja või kuulaja [[Isik (keeleteadus)|isikut]] või kedagi kolmandat märkivat [[Nimisõna|nimisõnaisiku]]. <br />
 
Isikulisi asesõnu ehk personaalpronoomeneid on [[Eesti keel|eesti keeles]] kuus:
* [[Ainsus|ainsuses]]:
# ''mina'' (''ma''),
12. rida:
# ''nemad'' (''nad'').
<br />
 
Isikuliste asesõnade lühivariandid esinevad tavaliselt [[Lauserõhutu asend|lauserõhutus asendis]], nt ''Kellena '''su''' vend töötab?'' <br />
Mõned lühivariandid võivad esineda ka [[Rõhuline positsioon|rõhulises positsioonis]], nt ''Anna see '''mulle''''' (või ''minule)!'' <br />
Pikad variandid võivad olla lauses nii [[Rõhutu positsioon|rõhutus]] kui ka rõhulises positsioonis, nt rõhutus positsioonis '''''Tema''' (''või ''ta) nõustub sellega kindlasti'', rõhulises positsioonis aga '''''Tema''' sellega küll ei nõustu''.<br />
Ainsuse 3. isiku pronoomeni lühivariant ''ta'' võib viidata ka elutule, nt ''Viin võib ju hea olla, aga '''ta''' võtab mõistuse ära''. <br />
Pikk variant ''tema'' viitab normaaljuhul vaid isikule. <br />
Mõnel juhul kasutatakse elus­olendile viitamisel ''tema'' või ''ta'' asemel hoopis [[Näitav asesõna|näitavat asesõna]] ''see''.