Jaanikivi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
4. rida:
Legendi kohaselt olevat Jaanikivil omal ajal istunud ja jalgu puhanud Püha Jaan ([[Ristija Johannes]]). Veel tänapäevalgi usutakse kivi imettegevasse jõusse ja tuuakse kivi juurde haigeid, hoitakse valutavat kätt või jalga kivi vastu. Ravitoime olla ka ojaveel ja kaldast voolaval selgeveelisel allikal – nn silmaallikal.<ref>[http://www.puhkaeestis.ee/et/meeksi-kirik-jaanikivi-ja-silmaallikas puhkaeestis.ee]</ref> Jaanikivi on registreeritud arheoloogiamälestisena.
Mõisaajal lõhkus kohalik mõisnik kivi ja viis selle tükid karjalauda müüri sisse. Selline teguviis olevat kaasa toonud mõisa karja hukku ja haigusi, misjärel mõisnik lasi kivi tükid viia oma kohale tagasi<ref>Vaiko Tigane. ''Võrumaa vaatamisväärsused''</ref>.
==Kohapärimus==
1915. aastast pärinev teade [[Matthias Johann Eisen|Eiseni]] rahvaluulekogus:
''Vastseliina kihelkonnas Meeksi küla juures (Setu küla Pihkva piiril) ühe veikse jõe ääres, mis Liivi kubermangu Pihkva kubermangust lahutab, on üks kivi, kuhu setu rahvas veel nüüdki ohvrit toob. Kivi seisab Liivi kubermangus. Kivi hüütakse Jaanikiviks. Rahvasuu räägib: seal kivi peal olla Püha Jaan maganud. Iga jaanipäeva tuleb vene preester sinna kivi juure ja igast Setumaa nurgast tulevad setud selle kivi juure Püha Jaanile ohvrit tooma. Ohvri on enamiste: võid ja munad. Kui jumala orjus mööda, siis võtab preester poole sellest ohvrist ja teine pool vaestele. Sel ajal, kui jumala orjust peetakse, olla selles jõekeses vesi püha ja kui haiged endid selles vees pesevad, siis kaduvad haigus ära. Kord olla Meeksi külas lauta tehtud, siis olla võetud Jaanikivi küljest tükk ja müüritud lauda seina sisse, et mitte lehmad ära lõpeks (sureks). Kui laut valmiks saanud, siis olla lõpnud iga aasta kaks-kolm elajat ära. Siis olla võetud Jaanikivi tükk müüri seest ära ja elaja lõppemist ei tulnud ette.'' (E 49367 (1) < Vastseliina khk — R. Tamm (1915)<ref>[[Pühad kivid Eestimaal]]. Koostanud [[Mall Hiiemäe]]. Tallinn: [[Tammerraamat]], [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Eesti Rahvaluule Arhiiv]] 2011, lk 27–28.</ref>
1953. aastast pärit pärimusteate järgi on Jaanikivile viidud selleks otstarbeks eraldi tehtud kohupiima ja villa:
''Nädal aega enne jaanipäeva võeti jaanipiim: piim kooriti ära, tehti kohupiima. See viidi Meeksi, pandi Jaanikivile. Kivile pandi ka villa. Mis kivile viidi, võtsid vaesed pärast endale. Meeksi Jaanikivi juurde sõitsid jaanipäeval kokku need, kel midagi viga. Kel olid silmad haiged, pühkis käterätiga silmi, pani räti kivi peale. Kivi juures on allikas, sealt võeti vett, "hämmäti" silmi.'' (RKM II 44, 481/2 (11) < Vastseliina khk, Obinitsa < Setumaa, Navike k — U. Mägi < Anna Kuusik, u 70 a (1953)<ref>[[Pühad kivid Eestimaal]]. Koostanud [[Mall Hiiemäe]]. Tallinn: [[Tammerraamat]], [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Eesti Rahvaluule Arhiiv]] 2011, lk 28.</ref>
==Viited==
| |||