Põltsamaa ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
21. rida:
[[Liivi sõda|Liivi sõjas]] kannatada saanud ja sõjalise tähtsuse minetanud linnuse annetas [[1623]]. aastal [[Gustav II Adolf]] [[feldmarssal]] [[Herman Wrangel]]ile, kes alustas linnuse konvendihoone rekonstrueerimist [[renessanss]]lossiks. Täiskorrusena ehitati välja kolmas korrus ning lisati veel neljaski korrus. Ukse- ja aknaavad murti suuremaks, muudeti ruumide senist lahendust ning ehitati kõikjale uued kahhelahjud. Linnuse suur hoov muudeti majandushooviks. Kagupoolne väravahoone ehitati ümber [[Põltsamaa uus Niguliste kirik|kirikuks]], mille käärkambrina kasutati vana suurtükitorni. Paraku hävis tookord ehitatu suuresti [[Uputus (Poola)|Poola-Rootsi 1655–1660. aasta sõja]] käigus, mil linnus rüüstati. [[Põltsamaa kindlus]] kaotati 1861. aastal, mil garnison viidi linnusest minema. Sel puhul tehti 1682. aastal varaloendus, mis on senini oluline Põltsamaa ajaloo allikas.
Aastal [[1720]] sai linnuse omanikuks [[Venemaa]] riiginõunik [[Heinrich von Fick]], kes alustas uuesti kiriku ülesehitamist. Nüüd liideti endine suurtükitorn
Põltsamaa linnuses asus aastail [[1772]]–[[1786]] ja [[1792]]–[[1796]] [[Põltsamaa portselanimanufaktuur|portselanivabrik]], mis oli Vene tsaaririigis kolmas.
| |||