'''Ühikringjoon''' on [[ringjoon]] [[raadius]]ega üks.<ref> Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. </ref> Kitsamas mõttes räägitakse '''ühikringjoonest''' juhul, kui peale selle on ringjoone [[keskpunkt]] [[koordinaatide alguspunkt]]is.
Ühikringjoont kirjeldab [[Descartesi ristkoordinaadid|Descartesi ristkoordinaatides]] [[võrrand]] (''x''–''a'')²+(''y''–''b'')²=1</math>, kus (''a''; ''b'') on ringjoone [[keskpunkt]]i [[koordinaadid]] ning (''x''; ''y'') on ringjoone [[punkt (matemaatika)|punkt]]ide koordinaadid. Kui ringjoone keskpunkt on koordinaatide alguspunkt, võtab võrrand kuju <math>x^2+y^2=1</math>. Juhul kui ''x''≠0 või ''y''≠0, tekib punkti (''x''; ''y''), võib konstrueerida [[kolmnurk|kolmnurga]], mille [[tipp|tipud]] on (0; 0), (''x''; ''y'') ja vastavalt (''x''; 0) või (''y''; 0). See on [[täisnurkne kolmnurk]], mille [[hüpotenuus]]i pikkus pn ringjoone raadius 1 ning [[kaatet]]ite pikkused ''x'' ja ''y''. [[Pythagorase teoreem]]ist järeldub, et ringjoone punkt (''x''; ''y'') rahuldab tingimust <math>x^2+y^2=1</math>.
